Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meedias tekib paratamatu ebavõrdsus
Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajal seaduslik õigus ravi käigus toimunut selgitada.
Seotud lood
Tervishoiutöötajate mittesüülise vastutuse vajalikkusest räägiti mõne aasta eest palju, kuid paraku on uue riigikogu ajal tekkinud neisse aruteludesse paus. Selle aasta algul tõstsid sotsiaalministeeriumi ametnikud teema uuesti lauale.
"Tragöödia ja rekordsuur kahjunõue", "Patsient esitas haigla vastu miljonihagi", "Luumurd lõppes surmaga", "Patsient saadeti koju. Mõne tunni pärast eluohtlikus seisus intensiivosakonda", "Vereülekanne ebaõnnestus ja patsient suri haigla töötaja tegevusetuse tõttu", on vaid üksikud pealkirjad ja tsitaadid viimastel aastatel meedias kajastatud teemadest ja artiklitest, mis kajastavad etteheiteid tervishoiutöötajatele.
Et tervishoiutöötajate kohustusliku kutsekindlustuse loomine aitab patsiendi probleemi sõltumatult hinnata, leiab Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu.
Eesti õigussüsteem peaks arste süüdistama vähem süsteemsetes vigades, kirjutab OÜ Digitiiger jurist Peeter Riba.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele