Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiutöötajad ja haiglad ootavad riigilt uue kollektiivlepingu sõlmimiseks lisaraha
Tervishoiutöötajate ootused järgmise kahe aasta aasta kollektiivlepingu osas ületavad selgelt haigekassa ja tööandjate võimalusi.
Sotsiaalministeerium sooviks haigekassa rahastusele lisa riigieelarvest, vahendas ERRi uudisteportaal.
Ehkki haiglate liit esitab omapoolsed ettepanekud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osas alles nädala pärast, on tööandjate sõnum küllaltki ühtne - praeguste tingimuste juures on töötajate nõudmised kollektiivlepingule selgelt liiga kallid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul on väljakutse järgmise kollektiivleppe sõlmimisel väga tõsine. "Isegi selle aasta alguses haigekassa eelarve tegelikult sellise mahukasvuga, et enamus haiglatel on väga keeruline selle aasta kollektiivleppe tingimusi täita," leidis Sule.
Tegelikult sooviksid tervishoiutöötajad hulga rohkem kui ainult miinimumpalga kasvu. Eelmised 2014. aastal toimunud läbirääkimised tipnesid pelgalt palgakokkuleppega, siis nüüd loodab õdede liidu president Iivi Luik, et tänavu jäävad lepingusse ka muud punktid.
"Me kindlasti ei tahaks astuda sammu tagasi koolituste teemal. Soovime, et tööandja tagaks täiendusvõimalused ja et selleks oleksid ka vastavad ressursid olemas," toonitas Luik. Samuti peab õdede liit oluliseks, et öised töötunnid oleksid paremini tasustatud.
Samas mõistavad ka ametiühingute esindajad, et tööandjad saavad tegutseda selle raha piires, mis neile eraldatud on.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes kollektiivlepinguid puudutavatel kõnelustel osaleb, ütleb, et ministeerium loodab juba sel kevadel viia valitsusse ettepanekud, mil moel tervishoiusüsteemi raha juurde tuua.
Pikemalt ERRi lehel.
Seotud lood
Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit teatasid 24. märtsil kollektiivläbirääkimiste nurjumistest. Lahenduse leidmiseks pöörduti riikliku lepitaja poole.
Käesolev kollektiivleping on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tervishoiu korralduse ja rahastamise eest vastutajad – Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa; tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit (edaspidi nimetatud Pooled), pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest ning teadmises et
1. Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa nõukogu ettepanekul Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille tervishoiuteenuste hinnad sisaldavad palgakomponenti vähemalt
* alates 01.01.2017eriarstile 12 eurot tunnis, õele 6.45 eurot tunnis ning hooldajale 3.90 eurot tunnis;
* alates 01.01.2018eriarstile 14 eurot tunnis, õele 7.20 tunnis ning hooldajale 4.30 eurot tunnis.
2. Riigieelarve koostamisel arvestatakse arst-residentide ja teiste riigieelarvest rahastatavate tervishoiutöötajate palgakulu vähemalt vastavalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasu alammääradele.
Eelmise nädala reedel leidis aset esimene kohtumine üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2017-2018. Arstide liidu president Lembi Aug on läbirääkimiste edasise käigu osas optimistlik.
Arstidele väljapakutud palgatõusu kõrval vajavad suuremat järeleaitamist ka õdede ja hooldajate palgad, ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski täna riikliku lepitaja juures toimunud kohtumisel tervishoiutöötajate ja nende tööandjate esindajatega.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele