Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nädal tõi juurde neli gripisurma
Terviseametile teada olevatel andmetel on hooaja algusest surnud gripi tõttu 17 inimest. Veel nädal varem oli grippi surnuid 13, kõik nad kuulusid riskirühmadesse
Märtsi teisel nädalal jätkus üldine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langus, teatas terviseamet täna.
Arstide poole pöördus 4798 inimest, pöördunute hulk vähenes 16 protsendi võrra. Haigestunutest pooled olid lapsed.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 365,3. Grippi haigestumuse kasvu täheldati vaid Järvamaal ja Tartumaal, mujal haigestumus kas langes või püsis samal tasemel.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripilaadsetesse haigustesse haigestumus väikelaste (0-4 eluaastat) seas neli protsenti ja vanemaealiste hulgas 16,6 protsenti. Haigestumus langes oluliselt 5-64aastaste inimeste seas, langus oli 22 protsenti.
Väikelaste seas oli haigestumuse kasv seotud eeskätt RS-viirusega, mitte gripiviirusega, kuid vanemaealiste vanusrühmas on endiselt peamiseks haigestumuse põhjustajaks gripiviirused.
Gripiviiruste osakaal langes kõikide ringlevate viiruste seas kuni 50 protsendini. Oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.
Laboratoorse kinnituse said 116 gripiviirust, neist 65 olid A- ja 51 B-gripiviirus. Täpsemalt määratleti 16 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09 (seagripp).
Grippi haigestumuse intensiivsust võib terviseameti kinnitusel hinnata hetkel madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.
E-Tervise andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 723 patsienti.
Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas möödunud nädalal vaid vanemaealiste (65+) ja tööealiste (20-64) vanusrühmades, moodustades 45% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 60 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist pooled olid vanemaealised, 28 inimest olid vanuses 29-64 ja kaks olid lapsed.
Hetkel kuum
Kolm inimest olid eelnevalt terved, ühe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, 54 ehk ülejäänud 93,4 protsenti intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu.
Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused (53%), teisel kohal diabeet ja ülekaalulisus (16,6%).
Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Seotud lood
Eelmisel nädalal (25.-31.01) jätkus Eestis grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasv. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute üldarv terviseameti teatel küll väheneb, kuid gripiviirustega seotud haigestumuse vaibumisest veel rääkida ei saa.
Seoses suurenenud vaktsineerimisaktiivsusega gripi vastu on suurtes kliinikutes tänase seisuga otsas gripivaktsiin.
11.-17.aprill pöördus hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3161 inimest, ligi 51 protsenti haigestunutest olid lapsed.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele