Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Doonorite pealekasv liiga napp
Eelmisel aastal loovutas Eestis 34 640 doonorit 59 013 korral verd, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5 protsenti, sh esmaste doonorite arv 14 protsenti ja vereloovutuste arv 3,1 protsenti, kirjutas Postimees Tervis.
Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul tuleneb doonorite arvu kahanemine noorte vähenemisest veredoonorluses. «Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18–24-aastasi doonoreid oli aastaga 11 protsenti vähemaks jäänud,» ütles Valdmaa. Ta lisas, et vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaste seas doonorite arv kasvas pisut.
Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas 2015. aastal verd 5960 inimest, moodustades 17 protsenti kõikidest veredoonoritest.
Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri.
Valdmaa lisas, et kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem. Mullu oli neid 2014. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra enam. «Kuna patsientide vereülekandel (transfusioonil) vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Siin saabki afereesi doonor abiks olla,» selgitas Valdmaa.
Et tulla lähemale doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41 protsenti kogutud veredoosidest väljasõitudelt. See on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja.
Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral. See on 4,6 protsenti vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 37 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest (2014. aastal 44 protsenti).
Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2014. aastal 53), nende seas esines enim C-hepatiiti – 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.
Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud nelja protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.
Seotud lood
Tervise infosüsteemi (TIS) võetakse pigem kui kohustuslikku andmeladu, mitte kui usaldusväärset infoallikat. Kõik on nõus, et näiteks inimese veregrupp peaks TISis olema, kuid seda pole. Miks? Küsimus on andmete usaldusväärsuses.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele