Tervise infosüsteemi (TIS) võetakse pigem kui kohustuslikku andmeladu, mitte kui usaldusväärset infoallikat. Kõik on nõus, et näiteks inimese veregrupp peaks TISis olema, kuid seda pole. Miks? Küsimus on andmete usaldusväärsuses.

- Veregruppe määratakse ikka ja jälle doonorvere pakkidele, mis on mõistetav. Selle kõrval tehakse pidevaid kordusanalüüse ka inimestele.
- Foto: Raul Mee
Veregrupi määramine maksab umbes 11–12 eurot ja seda analüüsi tehakse palju. Nii kulub veregrupi pidevale uuesti määramisele üle miljoni euro aastas. 2014. aastal tehti seda analüüsi haigekassa andmeil 238 343 korral ja selleks kulus ligi 1,5 miljonit eurot. Isikuid, kellele veregruppi määrati, oli 143 120. Muul juhul tehakse analüüs enamasti doonorverepakkide korduvaks kontrollimiseks.
Seotud lood
Paari aastakümne eest vähenenud sündimus mõjutab nüüd ka doonorlust, sest uusi vereloovutajaid lihtsalt ei kasva peale.
Meditsiin on ühtpidi üks kõige innovaatilisemaid erialasid, kuid teisalt ka konservatiivsemaid, sest iga eksimus võib maksta inimelu. Seega on konflikt alati ettevaatliku meditsiini ja innovaatilise IT vahele justkui sisse programmeeritud.
Verekeskuses ei tegelda mitte ainult doonorivere kogumise ja veretoodete tootmisega, vaid olemas on ka Eesti referentlabor, kus tegeletakse patsientide spetsiifiliste vereuuringute ja -sobitamisega. Labor on sobiva vere leidmiseks valvel 24/7 (ööpäev läbi), sest keskeltläbi on 140–150 korral aastas vaja kiiret vereülekannet antikehadega patsientidele tööpäevaväliselt.