Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Salalik ja märkamatu insuliiniresistentsus
Kui diabeedi sümptomeid teatakse juba pikemat aega, siis insuliiniresistentsusele ja prediabeedile hakati meditsiiniuuringutes suuremat tähelepanu pöörama alles pärast sajandivahetust.
Foto: Postimees/Scanpix
Insuliiniresistentsusega seonduvate riskifaktorite kogumi kirjeldamiseks on kasutatud mitmeid termineid, nagu näiteks insuliiniresistentsuse sündroom, metaboolne sündroom ja isegi sündroom X. Täiemahulise diabeediga kaasnevat kuseeritust ja janu on seevastu tuntud juba alates 1600. aastatest ning rohkem kui sajand tagasi avastati pankrease ja insuliini roll diabeedi väljakujunemisel.
Diabeedi ja vähi seoseid on uuritud eeskätt
II tüüpi diabeedi puhul, sest I tüüpi diabeeti esineb tunduvalt vähem (suhe
10:1). Sellegipoolest on vähesed I tüüpi diabeedi uuringud näidanud, et vähki
haigestumus on selles grupis suurem.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.