6% Soome rikkaimatest on arstid
577 Soome arsti kuuluvad riigi enimteenivate inimeste hulka, mis tähendab, et umbes kuus protsenti 10 000 kõrgepalgalisest soomlasest on arstid.
Sellisele järeldusele jõuti, kui ajaleht Helsingin Sanomat ühendas Valvira andmed ja Helsingin Sanomate loodud maksuandmebaasi. Varem pole olnud teavet, kui palju arste kuulub Soome 10 000 rikkaima inimese hulka ehk kahe protsendi enim teenivate hulka, kirjutas Helsingin Sanomat.
Kuigi suurimat tulu teenivad arstid on miljonärid, kes on teeninud oma vara firmat juhtides või maha müües, on märkimisväärselt suur osa arste teeninud oma varanduse paljuski just palgatööga.
Enam kui pooled, 330 kõrgepalgalist arsti, said dividenditulu alla 10% sissetulekust. Hästiteenivate nimekirja pääses ka 135 isikut, kes ei saanud sentigi omanikutulu.
Palgatippu kuuluv arst on enamasti kirurg, selgus Helsingin Sanomate uuringust. Nii on palgatipus 121 kirurgi, kellest 55 on spetsialiseerunud ortopeediale või traumatoloogiale. Edukad on ka radioloogid ja silmaarstid ning ka 67 üldarsti.
Arstide liidu uuringujuht Jukka Vänskä oletas, et radioloogide ja kirurgide suured sissetulekud on tingitud sellest, et nende erialade arstid teevad palju valveid. Silmaarstide materiaalse edu pant on paljuski asjaolu, et tegemist on sageli erapraksiste omanikega. Vänskä sõnul tõstab mõnedes piirkondades palku ka teatud eriarstide nappus.
Suurimat palka teeninud arstide hulgas oli ka professoreid, ravimiuuringutes osalejaid, dotsente ja sporditraumadele spetsialiseerunud arste.
Arstide palgad on ühiskondlikult oluline teema. Kuigi arste on OECD hinnangul Soomes 1000 elaniku kohta rohkem kui iial varem, ei ole arstide puudus veel sugugi läbi.
Arstide puudusele nähakse kahte põhjust: arste koolitatakse liiga vähe, ja palgad on nii kõrged, et saadakse suurepäraselt hakkama ka osaajalise tööga. Arstide puudus toob otsest materiaalset kasu, kuna näiteks kõrvaliste kohtade tervisekeskused meelitavad omale töötajaid kõrgema palgaga.
Vänskä sõnul oli arsti keskmine töötasu 2015. aastal umbes 6550 eurot kuus, mis oli kaks kord nii palju kui teenis keskmine soomlane täistööajaga töötamise eest.
Statistika kohaselt on arstide palgad kasvanud mitu protsenti kiiremini kui teiste erialade eest makstavad töötasud. Kui arstide palk kasvas aastatel 2000-2015 keskmiselt 30%, siis teistel erialadel 27%.
