Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänasest saavad vastsündinud endale automaatselt perearsti
Täna jõustub seaduse muudatus, millega registreeritakse vastsündinu automaatselt ema perearsti nimistusse. Sellega muutub vastsündinule perearsti saamine lihtsamaks, sest vanemad ei pea eraldi avaldust esitama.
Imik.
Foto: Andras Kralla/ÄP
Nendel juhtudel, kus emal pole perearsti, saab aidata lapsele perearsti määramisega sünnitusabi osutaja koos Terviseametiga (juhul kui emale ei ole Eestis perearsti või ema soovib enne lapse sündi perearsti vahetada, on tal võimalus esitada avaldus perearstile nimistusse registreerumiseks). Kõigile lapsevanematele jääb endiselt võimalus avalduse alusel lapse perearsti vahetada.
Laste arstiabi teema püstitamine viitab süsteemis esinevatele probleemidele. Süsteemide toimivust hinnatakse mitte niivõrd protsesside, kuivõrd tulemuste kaudu. Seega – kuidas hindame eesti laste tervist täna, 21.sajandi teisel kümnendil?
Eesti Naistearstide Selts, Eesti Perinatoloogia Selts ja Eesti Lastearstide Selts peavad lubamatuks, et mõnes üldhaiglas saab küll sünnitada, kuid seal puudub nõuetele vastav lastearsti teenus.
Eesti Haigekassa koos Maailmapangaga alustasid 11 perearsti abil piloteerimist, kuidas tuvastada oma nimistus patsiente, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.