Kiirabikopter on päästekopterist kohasem
MTÜ Eesti Kiirabikopteril täitub 5. aprillil üks aasta asutamisest. Tegemist on vabatahtliku kodanikualgatusega, mille eesmärgiks on esmase meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamine Eesti Vabariigis läbi kiirabikopteri teenuse teadvustamise, arendamise ja korraldamise. Ühingu asutajaliikmed on oma ala hinnatud ja kogenud erialaspetsialistid, kes omavad pikaaegset kogemust nii Eesti riikliku lennunduse valdkonnas kui ka rahvusvaheliselt.
Ajendatuna hiljuti ajakirjanduses käsitletud Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalga (PPA) väideteva neljanda päästekopteri vajalikuse teemast tulenevalt on MTÜ Eesti Kiirabikopter teinud ettepaneku meditsiini- ja kiirabilendude teenuse ümberkorraldamiseks nii sise-, sotsiaal- kui ka kaitseministeeriumile. Politsei- ja Piirivalve seaduse 2. peatükis toodud politsei ülesannete loetelu alusel ei ole meditsiiniliste lendude teostamine politsei ülesanne.
Vastavalt Euroopa Liidu õigusele(EÜ nr 216/2008) loetakse meditsiiniliste lendude teostamist äriliseks lennutranspordiks. Teenuse osutamiseks on vajalik Lennuameti tegevusluba ning teenus peab vastama euroopa komisjoni määrustele. Täna PPA lennuvahenditega teostatavaid lende käsitletakse kui riiklike hädaabi lende, kuna meditsiinilendude teostamiseks sertifitseeritud ja tegevusloa alusel tegutsevaid operaatoreid Eestis ei ole. Samas ei saa ka neid sellises olukorras tekkida, kuna riiklikult eelarveliselt rahastatud asutusega ei ole kommertsalustel võimalik konkureerida.
PPA peadirektor on tunnistanud, et lennuvahendeid ei jagu kõikide ülesannete, s.h meditsiiniliste lendude, täitmiseks ja vajalik on neljanda kopteri soetamine. Ei saa nõustuda asjaoluga, et küsitakse vahendeid esiteks EL õigusega kooskõlas mitte oleva meditsiiniliste lendude teostamiseks ja teiseks seaduses mitte toodud ülesannete täitmiseks.
MTÜ Eesti Kiirabikopter on seisukohal, et 24–32 miljoni euro suuruse investeeringuga on võimalik käivitada Eesti Vabariiki teenindav Euroopa Liidu õigusele vastav ning vajaliku meditsiini varustusega kiirabikopteri süsteem. Seda ööpäevaringselt 3 minutilise valmisolekuga kahest baasist, mis on täiendavalt võimeline reageerima otse sündmuskohale osutamaks erakorralist arstiabi ja samuti teostama haiglatevahelist meditsiinilist rutiinset stabiliseeritud patsientide transporti.
Leiame, et täiendava kopteri hankimine PPA-le ei paranda otseselt meditsiinilendude kättesaadavust ja kvaliteeti Eestis, kuna päästekopter on antud tööks liialt suur, ei ole vastavalt mehitatud ja seetõttu pole ka kuluefektiivne. Meditsiini- ja kiirabilendude teostamiseks kasutatakse Euroopas reeglina 3 kuni 5 tonnise täismassiga koptereid (enimlevinud on Airbus Helicopter H135 või H145), mille kasuks räägivad operatiivne kiirkäivitumine (alla 1 minuti), võimalus maanduda piiratud platsidele ehk sündmuskohale ja väiksem hooldusvajadus. Soome FINNHEMS näitel on vastavate kiirabikopterite tehniline saadavus 99% ja 4 kopteriga ollakse võimelised mehitama kolme baasi 24/7 3 minutilise väljalennuajaga. Täiendavalt on antud kopterid nii uuena soetus- kui käitamiskuludelt vähemalt 2-3 korda soodsamad kui hetkel PPA kasutuses olevad 7 tonnise täismassiga Leonardo AW-139 päästekopterid. Meditsiinilendude ümberkorraldamise tulemusel vabaneva ressursi arvelt väheneb PPA kopterite hooldusvajadus ja üksus saab keskenduda oma põhiülesannete kvaliteetsele täitmisele, milleks on piiriseire ning riiklikult prioriteetne otsingu- ja päästelendude teostamine nii tsiviillendudele kui ka NATO õhuturbemissioonidele.
MTÜ Eesti Kiirabikopter on koostöös sotsiaalministeeriumi vastava töögrupiga analüüsinud võimalikke meditsiiniliste lendude teostamise võimalusi riigis laiemalt, püüdes seejuures viia antud teenus euroopa nõetele ja kvaliteedile vastavaks kiirabireformi raames.
Balti- ja Balkanimaade kõrval ei ole kiirabikopterit veel kolmes Euroopa riigis (Portugal, Island ja Belgia) ja meditsiinilendude osas oleme Eestis arengult paraku jäämas Euroopa viie viimase riigi sekka.
