Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute ravimite lubamine: liigne rangus või liigne leebus?
Haigete ravis uute ravimite kasutamist lubades on vaja teha otsused viisil, mis ei sea patsiente ohtu, aga samas võimaldavad ravimiarendust ja uute ravimeetodite leidmist, ütleb ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.
Rühm rahvatervise eksperte tundsid Ühendkuningriikide meditsiiniajakirjas BMJ muret selle üle, et Euroopa Meditsiiniagentuur (EMA) andis heakskiidu mitmetele kallitele vähiravimitele, mille tõhusus ei olnud tõestust leidnud.
Seotud lood
Euroopa Ravimiameti (EMA) Inimravimite Komitee (CHMP) kiitis 2018. aasta juulikuu koosolekul heaks 16 ravimit, sealhulgas kaks harva kasutatavat ravimit.
Rootsi teadlaste läbi viidud uuringust selgus, et vähktõvega inimeste arv kasvas Euroopas aastatel 1995-2012 30% võrra. Eestis on kasv selle aja jooksul olnud 57%.
Euroopa Komisjonilt said 2017. aasta IV kvartalis müügiloa kümme uut ravimit, neist kuus on vähkkasvajate raviks.
Tänavu 1. septembri seisuga oli Eestis käimas või algamas 221 kliinilist uuringut. Osad uuringud on pikaajalised ja kestavad aastaid. Näiteks vanim käimaolev uuring algas juba 2007. aastal, räägib ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele