Foto: Väinu Rozental / Äripäev

Homme avab ametlikult uksed Tasku Meditsiinikeskus Tartus, mis on kolmas tervisekeskus Eestis, mis sai haigekassa lepingu. Samas on see aga esimene tervisekeskus, mille on moodustanud juriidiliste isikute grupp.

Monika Vask, üks keskuses tegutsevatest perearstidest tõdeb, et kui Taskus juba varem tegutsenud perearstid oleksid pidanud ühte juriidilisse isikusse koonduma, ei oleks Tasku tervisekeskust sündinud.

Selline koostöövorm, nagu Tasku tervisekeskuses, on esmakordne: milliseid väljakutseid see teile seab? Millised on eelised, millised raskused võrreldes sellega, kui oleksite kõik jätkanud eraldi või Medicumi koosseisus?

Tasku tervisekeskuse moodustavad 9 juriidilist isikut ja 11 nimistut. Tegemist on vabade ettevõtjate koostöömudeliga ja siin ei ole ülemusi ega alluvaid vaid on koostööpartnerid, kes ühiseid huve realiseerivad koostöökokkuleppe alusel. 

Keskust haldab eraldi juriidiline isik ja lisaks tegutseb samal infrastruktuuril veel hambaravi teenuse osutaja, töötervishoiuteenuse osutaja, röntgeniteenuse osutaja jne. 

Minu kogemus ütleb, et iseseisvate ettevõtjate vahel on lihtsam kokkuleppeid saavutada, sest arusaamise tase on sarnane ja inimesed on harjunud vastutama ning osatakse huve koostöös realiseerida. Me ei olnud ka varem Medicumi koosseisus, vaid Medicum oli haldusfirma, kes pakkus meile vajalikke teenuseid ja lisaks osutas eriarstiabi.

Kuidas tervisekeskusena tegutsemine teie töökorraldust muudab? Kuidas on korraldatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja töötervishoiu arsti töö?

Tervisekeskuse töökorraldus peab tagama, et igal tööpäeval on keegi perearstidest ja õdedest tööl kella 18.00ni. Kuna meil on päris suur kooseis, siis selle nõude tagamine ei ole meile probleemiks.

Füsioteraapia on mõeldud eeskätt meie keskuse patsientidele, kui vabu aegu üle peaks jääma, eks siis võib ka teistele patsientidele teenust osutada. Täna on enamus füsioterapeudi aegadest meie patsientide poolt juba hõivatud. Ämmaemanda vastuvõtt on meil olemas, aga selle hõivatusse mul erilist usku pole, sest rasedad eelistavad ikka esmalt günekoloogi juurde minna. Loogiline on, et nii suures tervisekeskuses nagu meil, töötab ka naistearst ja siis koostöös temaga on ämmaemanda hõivatust võimalik tagada. See aga sõltub eeskätt haigekassa poliitikast, praegu tervisekeskuses naistearstiteenust ei rahastata.

Kui palju on tulnud teie liikmetel endil keskusesse investeerida? Mida oli juurde vaja, mida varem polnud ja  millised on olnud suurimad kulutused?

Meie investeering on seotud eeskätt tervisekeskuse nõuete täitmisega ja sisustuse uuendamisega ning suurusjärk on ca 45 000 eurot. Ruumide remont ja ümberkujundamine on rendileandja kulu ja seda me tasume läbi rendi.

Tallinna Perearstide Selts valis tervisekeskuste projekti hiljuti „aasta ämbriks“, öeldes, et sotsiaalministeeriumi poolt on projekti juhtimine olnud nõrk, siiani on tervisekeskuste nõuded ning reeglid ebakindlad. Kas olete kriitikaga nõus? Kui ladusalt läks teil tegevusloa saamine?

Meie peame väga oluliseks, et perearstidele ei kirjutataks ette, millist ärimudelit nad peavad tervisekeskuses kasutama. Tean, et selle üle oli vaidlusi ja tänu just tervishoiuala asekantsleri Maris Jesse nõudmisele jäeti ärimudel defineerimata. Me oleme selle eest temale tänulikud, sest kui oleks tulnud sund ühte juriidilisse isikusse koonduda, ei oleks Tasku tervisekeskust sündinud.Oma iseseisvusest poleks meist keegi olnud nõus loobuma.

Meie ei kasuta euroraha.  Oleme keskuse välja arendanud oma- ja laenukapitali abiga ning see on olnud võimalik vaid tänu tervisekeskusele kehtestatud suuremale baasrahale, mis võimaldab suuremate ruumide (ruuminõuded on terviskeskusele oluliselt suuremad kui üksikpraksisele)  eest renti tasuda ja investeeringud teatud aja jooksul tagasi teenida.

Varem on tervieskeskuse lepingu saanud Medicum ning perearst Anneli Talvikule kuuluv tervisekeskus Sinu Arst. Rohkem avaldusi haigekassa esindaja sõnul hetkel menetluses ei ole.