HIV ja tuberkuloos väheneb visalt
Eestis on HIVi ja tuberkuloosi ravi rahastatud juba ligi 10 aastat, kuid uute nakatunute arv väheneb visalt.
Teisipäeval algas ja kolmapäeval jätkub Tallinnas Eesti EL Nõukogu eesistumise raames rahvusvaheline kohtumine, millel keskendutakse HIVi ja tuberkuloosi leviku peatamisele suunatud programmide rahastamisele ja teenustele.
Kohtumisele on oodatud Euroopa regiooni riikide tervise- ja rahandusministeeriumide esindajad, Balkani ja idapartnerluse riikide esindajad, Euroopa Komisjoni, WHO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühenduste esindajad ning teised HIVi ja tuberkuloosi vastaste programmide rahastamise ja teenuste pakkumisega seotud asutused. Kohtumise avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
„HIVi ja tuberkuloosi levik on Euroopas jätkuv probleem, eelkõige teeb see muret paljudes Ida-Euroopas riikides, kus olukord on kõige kriitilisem ja ravi kättesaadavus üks kehvemaid maailmas. Vajalikud teenused nende haigustega võitlemiseks on paljudes riikides üles ehitatud välisraha toel. Nüüd peame leidma võimalusi, kuidas need püsivale riiklikule rahastamisele üle viia ja sujuvalt riiklikesse tervisesüsteemidesse integreerida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
„Eesti on siin teistele Ida-Euroopa riikidele eeskujuks. Läksime HIV-teenuste puhul välisdoonorite rahastuselt üle riiklikule rahastamisele ligi kümme aastat tagasi. Oleme saavutanud poliitilise kokkuleppe, et tegu on prioriteetse küsimusega ning nii oleme järjepidevalt suurendanud ka riiklikku rahastust. Äsja valminud uue HIV tegevuskavaga oleme võtnud ambitsioonika eesmärgi HIVi uute juhtude arvu lähiaastatel märkimisväärselt vähendada.“
Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul seisnebki peamine väljakutse selles, kuidas olla HIV ja tuberkuloosi ennetamises ja ravis võimalikult efektiivne, samal ajal fookust kaotamata. „Uute HIV-nakatunute arv väheneb viimastel aastatel visalt ja on Euroopa kontekstis endiselt väga kõrge. Uute tuberkuloosi juhtumite hulk väheneb, kuid neid on endiselt kaks korda enam kui Põhjamaades. Seejuures on nii Eestis kui ka mujal maailmas probleemiks ravimitele allumatu ehk multiresistentse tuberkuloosi levik,“ ütles Veimer. „Valdkond on äärmiselt kompleksne ja erinevad probleemid on põimunud – näiteks on kümnendik tuberkuloosihaigetest ka HIV-positiivsed ja pooltel on probleeme ühiskonnas toimetulekuga. Need on asjaolud, mida peame arvestama.“
Tallinnas toimuval kohtumisel otsitakse võimalusi sujuvaks üleminekuks seniselt välisabi programmide kaudu rahastamiselt jätkusuutlikule riiklikule rahastamisele. Eksperdid nii meilt kui ka mujalt annavad ülevaate parimatest praktikatest, väljakutsetest, võimalustest ja riskidest HIVi ja tuberkuloosi programmide integreerimisel riiklikku tervisesüsteemi. Samuti arutletakse erinevate asutuste ja organisatsioonide rolli ning vastutuse üle HIVi ja tuberkuloosi epideemia peatamisel.
Võitlust nende haigustega on Ida-Euroopa riikides seni suures osas rahastatud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (nt Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria). Selline rahastamine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Uus väljakutse on sujuv üleminek jätkusuutlikule rahastamisele, et välisraha lõppedes HIVi ja tuberkuloosi programmide töö jätkuks.
Ka Eestis on Global Fundilt saadud raha abil üles ehitatud kohalikud HIV teenused, sealhulgas kahjude vähendamise teenused narkosõltlaste jaoks, mis on olnud HIV uute juhtude vähendamisel keskse tähtsusega.
Eesti ekspertide ja teadlaste kõrval saavad sõna valdkonna spetsialistid ka näiteks Leedust, Hollandist, Ühendkuningriigist, Rumeeniast, Moldovast, Serbiast, Bulgaariast, Montenegrost, Ukrainast ja Venemaalt.
