Foto: Veiko Tõkman / ÄP

Vaadates tagasi aastale 2017 saab välja tuua mitu olulist siseriiklikku, aga ka rahvusvahelist sündmust, kirjutab ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

Euroopa koostöövõrgustiku kõigil tasanditel oli arutusel BREXITiga seonduv. Londonis asuva Euroopa ravimiameti uus asukoht on nüüd teada, see saab 2019. aastast olema Amsterdamis. Nende muutuste valguses on oluline säilitada ravimivõrgustiku jätkusuutlikkus. Kui Ühendkuningriik lahkub ravimite koostöövõrgustikust, väheneb ravimiekspertide hulk kogu Euroopa jaoks. Ei saa välistada, et Ühendkuningriigis asuvate ravimitehaste-edasimüüjate toodang jääb ülejäänud Euroopa jaoks kolmandast riigist impordilube vajavaks toodanguks, mis võib tekitada ravimite kättesaadavuse häireid.

Ettevalmistus apteegireformiks. Naljaga pooleks olen ütelnud, et ei ole vist küll enam ühtegi lauset ravimiseaduse apteegi tegevuslubade vallas, mida ei oleks läbi kolme kohtuastme arutatud. Erandiks ei olnud ka see aasta. Konkurents apteegiturul, aga ka lähenev apteegi omandireformi tähtaeg panevad ettevõtjaid tegevusi väga hoolikalt planeerima, otsitakse võimalusi kulude vähendamiseks ning turupositsiooni kindlustamiseks. Meedias said enim tähelepanu kohtuasjad ettevõtja otsusest asendada apteegis kohalolev proviisor skaibi-proviisoriga ning rendilepinguta apteegipidamine PERH-is. Muude kaupade ja teenuste turustamine apteekides lisaks ravimitele, on ettevõtjate selgelt tuntav suund.

Suures pildis läheb apteekidel hästi, üldapteekide ja haiglaapteekide kogukäive on suurenemise teel.

Muutustest õigusaktides. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritegeliku kasutamisega võitlemiseks piirati mitme uue aine kättesaadavust. Mitmed vajalikud muudatused ravimiseaduse eelnõus on lõpusirgel ja loodetavasti jõustuvad uuel aastal. Täpsustati imporditud rakkude ja kudede vastavust ELi ohutus- ja kvaliteedistandarditele.

Arstide ja apteekrite jaoks oli kindlasti uus kogemus ID kaardi turvariskiga seonduv, mis näitas selgesti, et saab halvata kogu riigis igapäevaseks saanud digiretseptisüsteemi.

Kliinilisi uuringuid tegevate arstide jaoks on oluline teada, et suvel hakkas kehtima kliiniliste uuringute hea tava juhiste täiendatud versioon. Juhise kaasajastamine oli tingitud tehnoloogia ja riskijuhtimise protsesside arengust.

Palju erinevat infot ja arvamusi liikus seoses vaktsineerimisega - uuest aastast immuniseerimiskavva lisanduv HPV vaktsiin andis ainest selgitustööks võimalike riskide ja toime osas ning gripivaktsiini oleks kasutatud tõenäoliselt rohkem kui tootja julges loota ja Eestisse tuua.

Hea meel on paremast ravimiohutuse alasest infovahetusest arstidega.

Ravimikasutajate jaoks on ravimiregistris lisaks eestikeelsetele leitavad Eestis kasutatavate käsimüügiravimite ja peatselt ka 10 enimkasutatava toimeainega retseptiravimi vene- ja inglisekeelsed patsientidele mõeldud infolehed.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames tegi Ravimiamet palju tööd ravimijärelevalvevõrgustiku tugevdamiseks. Erinevatel üleeuroopalistel kohtumistel Tallinnas ja Tartus osales ligikaudu 500 juhti ja tippspetsialisti. Oluliste teemadena olid laual: uudsete ravimite (ATMP) regulatsioon geneetiliselt modifitseeritud organismide (GMO) ning kliiniliste uuringute võtmes ning võimalused vastavate regulatsioonide harmoniseerimiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, uute innovaatiliste ravimite kättesaadavus, ravimiarenduse toetamine läbi regulatoorse ja teadusliku nõustamise, akadeemiliste uuringute tulemuste parem rakendamine müügiloa taotluste kontekstis, järelevalve tugevdamine võltsravimite välistamiseks seaduslikus müügiahelas ja ravimite turvamärgiste uue süsteemi rakendamine, aga ka koostöö ravimite laboratoorse kontrolli küsimustes. Arutati ka kuidas kasutada olemasolevaid elektroonilisi andmeid müügilubade taotluste haldamisel ning hindamisel, milliseid uusi IT lahendusi oleks vaja, et vähendada administratiivset koormust nii ravimitööstusele kui ravimiametitele ning seeläbi kiirendada ravimite turulejõudmist.

Euroopa kolleegid ei väsinud kiitmast  Eesti  kogemust tervise valdkonna e-teenuste loomisel, eeskätt e-tervise ja e-retsepti lahendusi.

Väga vajalikuks hindan koostöös korraldatud Tallinnas toimunud konverentsi „Ilma võltsravimiteta on Euroopa ohutum“, kus 14 kuud enne oluliste muutuste jõustumist kogu Euroopas olid kõik osapooled koos ja arutasid ravimite turvaelementide rakendamist.

Palju igapäevatööd ei saa küll alati meediakajastust, aga on abiks paljudele. Näiteks inimeste teadlikkus on väga palju tõusnud asjaolust, et reisimisel ravimitega võib vaja minna luba, mida Ravimiamet saab väljastada ja sellega seoses nõustame igapäevaselt kümneid patsiente.