Foto: Scanpix / Caro

Aastatel 2011-2012 oli haiglanakkuste levimus Eestis 5,7%. Esialgsetel andmetel on levimus praeguseks vähenenud, rääkis terviseameti peaspetsialist Pille Märtin.

Kui suur on Eestis nakatumine erinevatesse haiglainfektsioonidesse viimaste aastate andmeil ja mis nakkused enim muret teevad?

Haiglanakkuste esinemine sõltub väga palju antud haigla patsientide profiilist (kas seal tehakse näiteks tipptasemel operatsioone või on pigem tegemist järelravi profiiliga), selle tõttu on see igal haiglal isesugune ning võrrelda saab ainult antud haigla trendi haiglasiseselt ning riigi keskmist levimust selle tõttu välja ei tooda. Küll aga korraldab ECDC (European Centre for Disease Prevention and Control – toim.) iga 5 aasta järel üleeuroopalist tervishoiuga seotud infektsioonide hetkleviuuringut, kus saab siiski ka võrdlusmaterjali riigi trendi kohta. Esimene selline uuring toimus 2011-2012. Antud uuringu raport on ECDC kodulehelt kättesaadav ning Eesti tervishoiuga seotud infektsioonide levimus oli 5,7%, sagedamini esinevateks infektsioonideks olid pneumoonia ning operatsiooniga seonduvad infektsioonid. Uus uuringuperiood oli 2016-2017 ning esialgsetel andmetel oli levimus vähenenud (andmed on veel publitseerimata, esimene kokkuvõte tuleb selle aasta esimeses pooles).

Kas mõni neist on antibiootikumresistentne?

Tervishoiuga seotud infektsioonide tekitajad on sageli inimese enda mikrofloora tekitajad, kes satuvad valesse kohta (vahel on meditsiiniline sekkumine möödapääsmatu, näiteks kopsupõletik, mis tekib seoses intubatsiooniga, kus intubatsioonitoru vahendusel tekib mikrofloora translokatsiooni võimalus seedetrakti ja hingamisteede vahele, aga ilma selleta sureks inimene hingamispuudulikkusesse). Reeglina saab inimene ka antibiootikume ja selle tõttu selekteeruvad välja tavalisest resistentsemad tekitajad. Eestis eraldi andmebaasi selle kohta, millised täpselt on teatud infektsioonide tekitajad, ei ole. Küll on aga taas ECDC kodulehel kättesaadav EARS-Net aasta raport selle kohta, kuidas on Eestis tervikuna AMR (antibiootikumresistentsuse – toim.) olukord (viimane raport on 2016 a. kohta, kus näiteks Eestist leitud Klebsiella pneumoniae on kolmanda põlvkonna tsefalosporiinidele 34% ulatuses resistentne). Eestis tervikuna on AMR tase üldiselt võrreldav põhjamaadega, sama peegeldub ka haiglapatsientidel.

Kui palju on olnud haiglanakkustest tingitud surmajuhtumeid?

Eraldi registrit haiglanakkustest tingitud surmajuhtumite kohta ei ole, seda ei ole võimalik kommenteerida. Sageli on sellisel patsiendil, kellele lisandub tervishoiuga seotud infektsioon, palju kaasuvaid haigusi, mis kõik kokku võivad viia surmani ning eraldi põhjust on selle tõttu raske välja tuua.

Kas on teada juhtumeid, kus nakkus on tulnud patsiendiga kaasa välisriigist?

Patsiendi saabumisel välisriigist, kus ta juba on olnud haiglaravil või on talle seal tehtud operatsioon ning ta saabub näiteks jätkuraviks Eesti haiglatsse, on tõenäosus, et ta võib olla koloniseerunud kohaliku mikroflooraga ja see võib olla oluliselt erinev Eesti omast. Sealhulgas resistentsem. Patsiente, kes sellisel moel resistentse tekitajaga Eestis ravi jätkavad, on ikka.

Kas Eestis jälgitakse, kuidas nakkused liiguvad osakondade ja haiglate vahet?

Eestis liigub selline informatsioon koos patsiendi epikriisiga raviarstil raviarstile. Igas haiglas on oma süsteem, kuidas selliste patsientidega toimetatakse.

Kas selline jälgimine aitab/aitaks nakkuste levikut piirata ja kuidas?

Igas Eesti haiglas on oma süsteem, kuidas registreerida haiglasiseselt infektsioone ja nende levikut tõkestada. Järelevalve aitab kindlasti probleemseid kohti leida ja ennetada.

Millised on peamised meetmed, mida Eesti haiglates haiglanakkuste leviku tõkestamiseks kasutatakse ja millised on lahendused/uuendused mujal maailmas, mida meil veel ei rakendata?

Eestis on seadusega igal tervishoiuasutusel kohustus oma asutuses luua patsiendile maksimaalselt ohutud tingimused alustades kätehügieenivahendite piisava hulga tagamisega, töötajate regulaarse koolitusega, ohutu keskkonna loomisega jne. Selles osas on haiglates olukord igati euroopalikul tasemel.

Mujal maailmas näiteks riikides, kus on kõrge AMR tase, tegeletakse skriiningprogrammidega, haiglasse sisenemisel ennetava isoleerimisega (mis nõuab päris suurt ruumiressurssi) jne. Eestis sdea probleemi veel ei ole, loodame, et ei ole ehk vaja ka.