Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hooliv andmetega ringikäimine on osa kvaliteetsest ravist
Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme tõdeb, et kuigi arstid tegeleksid meelsamini rohkem patsiendi kui dokumentidega, on hoolikas dokumenteerimine ja patsiendi andmetega töötamine ka haige huvides.
Ingeri Luik-Tamme on advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat, kes on spetsialiseerinud alates ülikoolist meditsiini- ja ravimiõigusele. Ta kinnitab, et tervishoiusektoris põhineb töö, näiteks diagnoosimine, paljuski erinevatel isikuandmetel, mis on saadud kas patsiendi käest või siis patsiendile tehtud analüüside ja uuringute kaudu.
Selle aasta 25. mail hakkab kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus, mis toob kaasa uusi nõudeid ka meditsiiniasutustele, näiteks andmekaitseametniku määramise kohustus, andmetöötlusregistri pidamise kohustus ja andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustus.
EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega kaob senine delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustus. Samuti toob määrus kaasa uue mõiste – delikaatsete isikuandmete asemel räägime edaspidi eriliiki isikuandmetest.
Andmekaitse spetsialisti peavad määrama kõik tervishoiuteenuse osutajad, kelle tegevus on haigekassa poolt rahastatud, kuna nad täidavad avalikku ülesannet ning töötlevad eriliiki ehk delikaatseid isikuandmeid.