Toomas Asser kandideerib TÜ rektoriks

PERHi neurokirurg Andres Asser arutleb, kas kvaliteedi mõõtmine ja ravijuhised parandavad ka tegelikult tervishoidu.

TÜ Kliinikumi n närvikliiniku professor Toomas Asser leiab, et usutavasti vastab enamus meie diplomijärgse õppe programmidest UEMS-i nõuetele, kuigi see ei pruugi olla nii kõikide erialade osas.

Miks ma töötan arstina Eestis? Tõtt-öelda ei ole mul kunagi sellist mõtet olnud, et peaksin ära minema. Lahkumise või jäämise otsust ei saa muidugi kellelegi ette kirjutada, sest olukorrad ja motiivid on erinevad. Samuti ei tohi seda teemat lahendada kampaania korras. Mind seob lahkumissoovi puudumise kõrval Eestiga administratiivne töö, mis tähendab kohustusi ja vastutust – ei ole sugugi lihtne ­kõike lihtsalt sinnapaika jätta.Eestis on olemas enamik arstlikke erialasid, kuigi mitte kõiki. On üsna kindel, et mõni väga kitsas valdkond jääbki meil välja arendamata. Oleme lihtsalt liiga väike rahvas ning just kasin haigusjuhtude arv ei võimalda mõnda meetodit õppida või selles piisavalt head kvaliteeti hoida. Olemasolevatel erialadel oleks aga igal arstil kasulik ja võiks olla isegi kohustuslik omandada mingi osa oskustest välismaal.Juhul kui inimesel on kindel veendumus omandada oskused ja arendada neid just mõnes kitsas valdkonnas, siis kerkib paratamatult üles küsimus, kas ja kus seda välismaal teha. Minu erialal neurokirurgias esineb osa patoloogiaid samuti üliharva ja sellest tulenevalt on need raskesti käsitletavad kõikjal maailmas. Kuid ravikogemuse vähesus ei peaks olema veel põhjus koos patsiendiga Eestist lahkumiseks.Tean, et igal omandatud arstlikul erialal on Eestis suurepärased võimalused teha oma tööd väga heal tasemel. Pühendumine erialale on suuresti enda teha. Ja kui aus olla, siis on ju jäämise põhjuseid võrratult rohkem kui ajendeid minna. Tööd tuleb teha!Toomas Asser pälvis tänavu presidendilt Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi.

Terviseteemalises Metsaülikoolis Käärikul esines neljapäeval Tartu Ülikooli Närvikliiniku juhataja Toomas Asser loenguga: „Terviseteadmised - kas rohkem infot on parem?“

OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.