Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Doktoritöös uuriti rinna- ja soolevähi erineva agressiivsuse põhjuseid
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia õppekava doktorant Andre Koit kaitses hiljuti doktoritööd "Malignant Transformation Causes Rearrangement of Energy Metabolism in Colorectal and Breast Cancers" (Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole? ja rinnakasvajates).
Seotud lood
Haigekassa esmatasandi talituse peaspetsialist Made Bambus rõhutab sõeluuringutest kõneldes, et ravikindlustuse pakutud võimalus tuleks kindlasti oma tervise huvides ära kasutada.
Reedel, 10. novembril peab Eesti Vähiliit 25. tegutsemisaasta juubelikonverentsi, mille sisu on ennetustöö ja sõeluuringud. Küsisime vähiliidu nõukogu esimehelt onkoloog Vahur Valverelt, mis seisus on onkoloogiline ravi Eestis ja mis roll sellel on vähiliidul.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva tõi haigla sisekliiniku sügiskonverentsil välja, et korduv peitvere test võiks leida 90% jämesoolevähkidest.
Haigekassa värske ravikvaliteedi aruanne uuris muuhulgas ka seda, kui kiiresti jõuab rinnavähi diagnoosi saanud naine esimesele ravile ja onkoloogi juurde. Selgus, et eesmärki mullu ei täidetud.
Eestis selgub kümnendik rinnavähi ja ligi viiendik emakakaelavähi juhtudest sõeluuringu käigus.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele