Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veri väljaheites: millal on põhjust muretseda?
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva tõi haigla sisekliiniku sügiskonverentsil välja, et korduv peitvere test võiks leida 90% jämesoolevähkidest.
Haigekassa esmatasandi talituse peaspetsialist Made Bambus rõhutab sõeluuringutest kõneldes, et ravikindlustuse pakutud võimalus tuleks kindlasti oma tervise huvides ära kasutada.
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega.
2017. aastal osales jämesoolevähi sõeluuringus 17 127 inimest ja avastati mitmeid vähieelseid seisundeid ja ka 50 jämesoole pahaloomulist kasvajat. Mehed osalesid uuringus aktiivsemalt.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.