Aart: numbreid vaadates on selge, miks selline otsus tehti
Lõuna-Eesti Haigla ravijuht Agnes Aart kinnitas, et nemad on valmis kõik lisanduvad sünnitused vastu võtma.
"Olulist lisaressurssi see meilt ei eelda," ütles Aart. "Samas on meil kindlasti võimalik tööd pakkuda Põlva Haigla naistearstidele ja ämmaemandatele," lisas ravijuht.
Aart pakkus, et parim lahendus oleks selle teenuse osutamine võrgustiku põhimõttel, vähemalt Põlva ja Võru maakonnas. See tähendab, et personal roteeruks kahe haigla vahel.
Naistearsti ja ämmaemanda vastuvõtud jäävad Põlva haiglasse alles, samuti päevaraviteenused. Statsionaarseid teenuseid, sealhulgas sünnitusabi, osutatakse aga Lõuna-Eesti Haiglas, jätkas ravijuht.
Naistearst ja ämmaemand teevad ambulatoorset tööd Põlvas ja haiglavalveid, operatsioone ning muud statsionaarset tööd Võrus.
"Ambulatoorse teenuse kvaliteedile tuleb see ainult kasuks, kui personalil säilib ka sünnitusabi osutamise kogemus," lisas Aart.
"Vaadates sünnituste arvusid kolmes Kagu-Eesti haiglas peaks üsna selge olema, miks taoline otsus tehti," sõnas ravijuht. "Pikemas perspektiivis pole sünnitusabi osutamine haiglas, kus on alla 400 sünnituse aastas, jätkusuutlik. Ennekõike turvalisuse ja ohutuse seisukohalt."
Ta rõhutas, et arstiabis on oskuste säilimiseks ja arendamiseks kogemus väga oluline. Sünnitusabis ei ole väheoluline ka tugiteenuste nagu operatsioonipersonal, intensiivravi, ööpäevaringne toimimine.
"Muidugi võib ju ka kodus sünnitada, aga tänapäeval valivad naised selle riskantse võimaluse väga harvadel juhtudel," lisas doktor Aart.
Pikemalt sel teemal järgmises Meditsiiniuudiste paberlehes.
Viimaste aasta sünnituste arv kolmes Kagu-Eesti haiglas on olnud väike:
Lõuna-Eesti Põlva Valga
Haigla haigla haigla
2017 245 245 147
2016 291 231 134
2015 274 230 186
2014 305 247 230
