BENU apteegi juht Kaidi Kelt vastas Meditsiiniuudiste küsimusele, kuidas praegune ärev olukord haruapteekidega mõjutab apteekide igapäevast tööd ja õhkkonda.

- BENU apteegiketi juht Kaidi Kelt Viru väljakul asuvas apteegis, kust see kui haruapteek peab 2019. aastal kaduma.
- Foto: Raul Mee
Kaidi Kelt: "Muidugi on igasugune määramatus ebamugav. Paljud on elus kogenud töö juures juhivahetust, paljud ka tööandja omaniku vahetust, need protsessid tekitavad alati turbulentse. Antud juhul on proviisorkond veel enamgi pinge all, sest õhus ripub küsimus mitte ainult töökoha omanikuvahetusest vaid ka risk, et väga määramatus olukorras tuleb hakata muu võimaluse puudusel ise ettevõtet looma. Eestis on veidi üle 900 proviisori, aga vaid veidi üle 100 on ise aja jooksul hakanud apteeki pidama. See tähendab, et valdav enamik on valinud töövõtja rolli. Muidugi on meil ühe suurema apteekreid ühendava tööandjana vaja oma inimesi toetada ja neile tuleviku osas niipalju kindlust anda kui võimalik. Samas apteekide igapäevatöö jätkub samamoodi nagu varem ning ootame selgust nii apteekide sundvõõrandamise kui ka haruapteekide sulgemise küsimuses."
Seotud lood
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov kommenteeris plaani haruapteegid suurematest asulatest kaotada.
Apteekide omandipiirangud jõustuvad 2020. aasta kevadel ja selleks ajaks peaks heitlus paragrahvidest rapiiridega lõppenud olema. Kas see kestab tõesti seaduse jõustumise kuupäevani 1. aprillil või võetakse edasikaebamiste näol lisaaeg – ei tea. Eks paistab.
Suuremates linnades tegutsevatele haruapteekidele tuleb anda piisav üleminekuaeg, et viia oma tegevus kooskõlla uue seadusega. Kui riik üleminekuaega ei võimalda, peab riik arvestama kahjunõuetega, sõnab Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige Timo Danilov.
Riik otsustas haruapteegid linnades sulgeda, apteegiketid ei taha neist aga kuidagi loobuda.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!