Apteekide omandipiirangud jõustuvad 2020. aasta kevadel ja selleks ajaks peaks heitlus paragrahvidest rapiiridega lõppenud olema. Kas see kestab tõesti seaduse jõustumise kuupäevani 1. aprillil või võetakse edasikaebamiste näol lisaaeg – ei tea. Eks paistab.
Veidi nõutuks teeb aga argument, et patsiendi võimalused teenust saada halvenevad, kui haruapteegid kinni pannakse. Kindlasti on kohti, kus see nii ongi, aga kui mõelda Tallinnas Viru väljakul asuvale haruapteegile, siis kui halvaks olukord ikkagi läheb, kui umbes kilomeetri raadiuses jääb alles ainult viis apteeki? Tõsi – Postimajas töötav inimene peab mantli ikkagi selga panema ja õue minema, kui pea valutab ning ravimivarud on ammendatud…
Seotud lood
Riigikogu keskerakondlasest liige Jaanus Karilaid esitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile haruapteekide saatust puudutavad kirjalikud küsimused.
Suuremates linnades tegutsevad haruapteegid tuleks seaduse kohaselt hiljemalt tuleva aasta 9. juunil sulgeda, apteekide ühendus palub see kuupäev aga pea aasta võrra edasi lükata.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase, et kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, siis rikub ta sellega põhiseadust.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov kommenteeris plaani haruapteegid suurematest asulatest kaotada.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.