Gripp näitab taandumise märke
Nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi haigestunute arv langes nädalaga keskmiselt 11 protsendi võrra. Haigestumus langes kõikides vanusrühmades.
Eelmisest nädalast algas gripiviiruste osakaalu langus, gripiviirused moodustasid 66 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega (23%), kuid domineerivaks on jätkuvalt gripiviirused.
Laboratoorse kinnituse said 442 gripiviirust, neist 187 olid A- ja 255 B-gripiviirused.
Rasked gripijuhud
Hooajal on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1225 patsienti, neist 73 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 206 on jõudnud haiglasse viimase kolme nädala jooksul.
Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 150 inimest, neist 129 olid üle 65 aasta vanused patsiendid.
150-st 141 patsienti kuulusid riskirühmadesse. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Üheksa haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 56 inimest, neist 52 olid vanemaealised vanuses 65+. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Põhiliseks riskifaktoriks on vanus ja südameveresoonkonnahaigused. Teised enamlevinud kaasuvad haigused on olnud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet ja onkoloogilised haigused.
Hooajal on intensiivosakonda sattunud 17 inimest hooldekodudest, neist 8 surid.
Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on hakanud haigestumus kõikides liikmesriikides vähenema või on stabiliseerunud. Haigestumuse intensiivsust loetakse kõikides riikides sellest nädalast kas keskmiseks või madalaks.
