Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvastiku tervise arengukava tekst valmib detsembriks
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.
Sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Maris Jesse sõnul pole eesmärke seadmata võimalik edasi liikuda, ka tervise valdkonnas, kus tegevused peavad moodustama terviku. „Eesti mehed edestavad keskmise eluea poolest Läti mehi 4 aastaga, kuid Euroopa Liidu keskmisest jääme ligi 4 aastaga alla. Varajaste südamehaiguste või õnnetussurmade ärahoidmiseks on vajalikud nii ennetustegevused kui ka hea ja järjepidev arstiabi,“ ütles Maris Jesse. „Arengukava uuendamise käigus seatakse uued tervise-eesmärgid ja vaadatakse üle, kuidas paremini koostööd teha. Seejuures on oluline meeles hoida, et tervis ei ole midagi iseseisvat ega eesmärk iseeneses – tervis on eeldus nii inimese kui ka riigi heaoluks ja arenguks.“
Seotud lood
Diabeedi ulatuslik levik ja haiguse levimuse edasine kasv on oluline meditsiiniline probleem, mis on tervishoiule järgnevate aastate jooksul tõsine väljakutse.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit soovib rahvastiku tervise uude arengukavasse lülitada ka ravimivaldkonna.
Tervise Arengu Instituudis toimus rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamise esimene kohtumine huvigruppidega. Eesmärk on arengukava valitsusele esitleda detsembris.
Eesti vajab üleriigilist tegevuskava dementsussündroomiga inimeste ja nende hooldajate elujärje parandamiseks. Vaja oleks lisada dementsuse fookusprogramm rahva tervise 2020-2030 arengukavasse vähkkasvajate, insuldi ja HIV/AIDS fookusprogrammide kõrvale, leiab MTÜ Elu Dementsusega.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele