Raul Adlas: hädaabikutsete töötlus muutub
Reedel regionaalhaigla XII erakorralise meditsiini kevadkonverentsil rääkis Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas muutustest hädaabikutsete töötluses.
Väljakutsete töötamise juhendeid kiirabi jaoks on tema sõnul olnud kolm ja viimasega neist töötavad kõik häirekeskused ühiselt. "Häirekeskus on samas universaalne, teenindab ka politseid ja päästeteenistust," lisas Raul Adlas. Statistika näitab, et al 2010. aastast on kogu riigis tõusnud kiirabi väljakutsete arv ja tõuseb järjest edasi. "Satuvad kiirabiteenusele ka need, kelle tervisele poleks seda vaja. Sisenemine ei ole praegu õige," selgitas Adlas tausta.
Probleem on tõsine ja ressurssi raiskav. Eestis on Adlase kinnitusel pea kaks korda rohkem kiirabiväljakutseid elanike kohta kui näiteks USAs või Skandinaaviariikides. "Märksõnaks on üleprioritiseerimine, ülereageerimine. Teistpidi oluliselt ohtlikumad terviserikked on ka tihti maha magatud," rääkis ta.
Nii alustati paar aastat tagasi tema sõnul läbirääkimisi ametnike ja asutuste vahel, et luua uus alusdokument kiirabi väljakutsete töötlemiseks. Seda tööd on tehtud üle aasta, eesmärk leida uus ja parem algoritm. Nüüd on see olemas.
Uus algoritm koosneb 37 tüüpjuhtumist ja sel on neli kiirusprioriteeti. Selles on nõuannete plokk ja õpetlik osa. Algoritm koosneb plokkidest, see on nii tarkvarana kui ka paberil olemas, kirjeldas Adlas. On tabel ressursi jaoks, on nõuanded trükituna. On diðpetserile taustainfo koht jne. "Muidugi ei lähe kõik ladusalt, kuna universaalsel diðpetseril ei ole ju meditsiinilist haridust," rääkis Adlas. Seetõttu on ette nähtud algoritmi väljaõppe aeg kõnede vastuvõtjatele 6-7 nädalat, lisaks nädal üldmeditsiinilist haridust ja paar nädalat juhendamisega töötamist kiirabisüsteemis.
Kogu projekt peaks olema reaalses elus kasutusel 2020. aastast, lisas Adlas.
