Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EIK taunib ebamõistlikult pikki menetlusi tervise küsimustes
Euroopa Inimõiguste Kohus avaldas eile, 18. aprillil kohtuotsuse asjas "Ibrahim Keskin vs Türgi", kus küsimuse all oli meditsiinisfääriga seonduvate vaidluste lahendamise kiirus.
Inimõiguste kohus leidis asjas Rõigas vs Eesti, et riik ei ole rikkunud konventsiooni artiklit 2 ning tunnistas artikli 8 alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuks.
Euroopa Inimõiguste Kohus tuletas Venemaa vanglas tuberkuloosist põhjustatud südamepuudulikkuse tagajärjel surnud mehe juhtumit uurides meelde, et riigil on elu kaitsmise kohustus.
Euroopa Inimõiguste Kohus tõi oma kohtulahendis välja, et teatud erandlikel juhtudel võib riik olla sisulisest aspektist vastutav tervishoiuteenuste osutajate tegevuste ja tegemata jätmiste eest.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) märkis oma otsuses, et EIK artiklist 2 tulenev menetluslik kohustus nõuab riikidelt tõhusa sõltumatu kohtusüsteemi loomist selliselt, et tervishoiuteenuse osutajate hoole all olevate patsientide surma põhjused oleks võimalik kindlaks teha ning vastutavad isikud oleks võimalik võtta vastutusele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.