Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased uurivad atoopilist dermatiiti
Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.
Seotud lood
Alar Aab kaitseb 12. detsembril Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja astma ja atoopilise dermatiidi molekulaarsetest mehhanismidest.
Allergiline kontaktdermatiit (AKD) tekib isikutel, kes on sensibiliseerunud mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi või metalliiooni suhtes.
Pediaatrilist atoopilist dermatiiti ravitakse enamasti kortikosteroididega, kuid on ka teisi ravimeid.
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestle terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele