Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased uurivad atoopilist dermatiiti
Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.
Seotud lood
Alar Aab kaitseb 12. detsembril Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja astma ja atoopilise dermatiidi molekulaarsetest mehhanismidest.
Allergiline kontaktdermatiit (AKD) tekib isikutel, kes on sensibiliseerunud mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi või metalliiooni suhtes.
Pediaatrilist atoopilist dermatiiti ravitakse enamasti kortikosteroididega, kuid on ka teisi ravimeid.
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestle terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele