Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased uurivad atoopilist dermatiiti
Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mille sagedus arenenud maades on laste hulgas kuni 20% ja täiskasvanutel kuni 5%. Haiguse tekke üheks peamiseks põhjuseks on nahabarjääri funktsionaalne puudulikkus. Umbes veerandi patsientide puhul ei ole võimalik leida otsest seost allergilisusega ning sellistel juhtudel võib atoopiline dermatiit olla hoopis autoinflammatoorse või autoimmuunse iseloomuga.
Seotud lood
Alar Aab kaitseb 12. detsembril Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja astma ja atoopilise dermatiidi molekulaarsetest mehhanismidest.
Allergiline kontaktdermatiit (AKD) tekib isikutel, kes on sensibiliseerunud mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi või metalliiooni suhtes.
Pediaatrilist atoopilist dermatiiti ravitakse enamasti kortikosteroididega, kuid on ka teisi ravimeid.
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestle terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele