Foto: Kaitsevägi

Kaitseväe korraldatud sõjalisel suurõppusel Siil osales üksuste koosseisus ja neid toetanud linnakute meditsiinikeskustes 41 arsti ja 77 õde. Parameedikuid oli nii osalevates üksustes kui õppust toetavates kiirabimeeskondades kokku üle 100.

Ka liitlasüksustel, kes õppuses osalesid, olid oma esmatasandi meditsiiniüksused kaasas, kokku kuni 60 meedikut, nende hulgas ka parameedikud.

SIILi osaõppusena toimus kolmel päeval Lõuna-Eesti haiglate (TÜ Kliinikum, Lõuna-eesti Haigla ja Valga haigla) kriisiplaanide hindamine läbi masskannatanute situatsioonide. Kriisiõppusega TervEx seotud isikute hulk (korraldajad, reageerijad, kannatanud) ületas 250.

Osad TervEx isikud olid ka SIILil põhinimekirjades ja -ülesannetes. Kokku oli hinnanguliselt meedikuid (sh parameedikud) 270 otseselt seotud SIILiga ja täiendavalt 160 TervEXiga.
Kõige enam oli kaasatud Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad ja tervishoiukõrgkooli tudengid, kuna lõuna suunal toimusid põhitegevused, rääkis õppuse Siil meediaoperatsioonide keskuse teabeohvitser Annett Kreitsman.

TervExi osa läbimängimise eesmärk on testida haiglate valmisolekut suurõnnetusteks, nende kriisiplaanide toimimist ja riigi sõjaaja tervishoiusüsteemi toimimist tervikuna. Vastuseks küsimusele, kas õppuse käigus ilmnes kitsaskohti, mis meie tervishoiusüsteemis kindlasti lahendamist vajaksid, et päris kriisiolukorras edukamalt toime tulla, vastas Kreitsman: „Kitsaskohti on palju, need on enamasti samad ning nende maandamiseks on koostatud tegevuskavad.“

Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti sõnul jäid meedikud saadud kogemusega rahule. „Õppusega jäädakse alati rahule, kui see on nii hästi korraldatud, nagu seda olid SIIL ja TervEx,“ ütles Lusti, kelle sõnul said erinevad huvigrupid kindlasti adresseeritud ja õpieesmärgid täidetud. „Õpieesmärgid olid alates administratiivsest tööst kuni evakuatsiooni teostamiseni ning esmaabi andmiseni,“ lisas ta.