Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolmandatest riikidest tulevad peamiselt arstid
Statistika näitab, et kolmandatest riikidest soovivad Eestisse tööle tulla peamiselt arstid.
Edaspidi tuleb kõigil välisarstidel läbida Eestis enne tööle asumist tööpraktika, sooritada teooriaeksam ning esitada eesti keele oskust või keeleõpinguid tõendav dokument.
Riigikogu liige Liina Kersna küsis 9. mai riigikogu istungil, kui lugemisel oli tervishoiuteenuste korraldamise seadus, millega täpsustatakse kolmandate riikide arstide töötamist, milline on viimase viie aasta jooksul Eestis registreeritud kolmandate riikide tervishoiutöötajate keeletase.
9. mail oli riigikogus I lugemisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse reegleid kolmandatest riikidest saabuvatele arstidele ja tagatakse tervisekindlustus arst-residentidele, kes teevad lühiajalisi, ühekuulisi tsükleid oma õppe raames.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.