Riigikogus läbis eile teise lugemise valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega loodetakse tervisekontrolli vajadus siduda senisest selgemalt töökeskkonnast tulenevate riskidega.

- Vale istumisasend põhjustab tervisehädasid
- Foto: Postimees/Scanpix
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.
Seotud lood
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei toeta kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamist, kuna see ei aita kuidagi õnnetusi ennetada ning sisuliselt on tegemist tööandjate varjatud maksustamisega, kirjutab EVEA volikogu liige Ille Nakurt-Murumaa.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.
Sotsiaalministeerium tahaks rakendada kohustusliku tööõnnetuskindlustuse makse, mis suurendaks mõnede ettevõtete aastast kulu pea saja tuhande euro võrra.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.