Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teraapiafondi on hakatud üha rohkem kasutama
Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi ütleb, et hoolimata teraapiafondi väga keerulisest administreerimisest ja spetsialistide vähesusest on perearstid järjest enam hakanud teraapiafondi kasutama, sest tegelikuks võitjaks on abivajav inimene.
Variaabelsus erinevate perearstide vahel teraapiafondi kasutamises on väga suur – on neid, kes on esimesel trimestril ära kasutanud kogu aastaks mõeldud raha, aga on ka neid, kes on teenust kasutanud vähe või üldse mitte. Neid äriühinguid, kust pole teraapiafondi raames ühtki patsienti suunatud, jääb õnneks järjest vähemaks – 2017. aastal ei olnud ühtki patsienti teraapiasse suunanud 95 asutust, 2018 on neid asutusi 74 – ja need 74 pärinesid kolmest maakonnast: Harjust, Pärnust, Ida-Virust.
Seotud lood
Kuigi perearstide teraapiafondi abiga peaksid patsiendid pääsema füsioterapeudi, psühholoogi ja logopeedi juurde tasuta, on Saare maakonnale mõeldud summast tänavu kasutatud vähem kui 14%.
Auk õigusruumis võimaldab teraapiafondi teenuseid osutada ka neil, kes pole haigekassa lepingupartnerid ja seeläbi küsida patsientidelt kõrgemat visiiditasu kui 5 eurot.
MPPK ja Marienthali Kliiniku juhatuse liikme Peep Piiberi kommentaar tekkinud olukorrale, kus teraapiafondi patsientidelt küsitakse Marienthali Kliinikus 15 eurot omaosalust.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele