Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium keelenõude ülereguleerimiseks vajadust ei näe
Ministeeriumist öeldi, et keeleoskuse nõuded kõikidel elualadel, sh tervishoius on reguleeritud keeleseaduse ja selle rakendusaktidega. Keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusmäärus "Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" nõuab arstidelt (sh veterinaararstid), psühholoogidelt, farmatseudilt ja proviisorilt C1 tasemel eesti keele oskust.
Seotud lood
Järgmise aasta juulist peaksid kõik Eestisse kolmandatest riikidest tööle tulnud arstid läbima kohustusliku tööpraktika.
Kas puudulikku erialast väljaõpet saab tööga kompenseerida või mitte ja kas võõrarstidele peab registreerimisel kehtima eesti keele nõue või ei, on kaks peamist probleemkohta, milles osapooled üksmeelt ei ole leidnud, selgus eile tervise- ja tööministri kokku kutsutud ümarlaual.
Homme toimub sotsiaalministeeriumis koosolek võõrarstide Eestisse töölelubamise tingimuste osas, kus ametnikel ja arstide liidul ja erialaseltsidel on erimeelsused.
Sotsiaalministeeriumi plaan välisarstide keeleoskuse nõue õigusaktidest välja jätta on vastutustundetu ja ohustab patsiente, leiab arstide liit 27. juunil saadetud avalikus teates.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele