Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaart: kus Eestis on aktiivseimad geenidoonorid?
Eelmise nädala lõpu seisuga oli 44 000 inimest andnud digiallkirja nõusolekulehele, mis on vajalik geenidoonoriks hakkamisel.
Seotud lood
Radioloog Peeter Ross ei ole üksnes arst, vaid ka teadlane ja õppejõud, kes veab Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudis E-meditsiini alast arendustööd. Tema juhitava keskuse üks teadussuund on meditsiiniandmete analüüs, sh arstlike otsustustugede loomine. Ross tõdeb, et andmed, millele otsustustoed saaks üles ehitada, ei ole praegu veel piisavalt kvaliteetsed.
Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamisse.
Tartu Ülikool on taotlenud luba Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks Soomes ja Šveitsis, et läbi viia uuringuid, mida Eestis teostada ei saa.
Vereproovide kogumise tempo projekti raames, millega soovitakse Eesti geenivaramusse koguda 2018. aastal kuni 100 000 inimese andmed, järjest tõuseb, kinnitas geeniteadlane Lili Milani.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele