Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaart: kus Eestis on aktiivseimad geenidoonorid?
Eelmise nädala lõpu seisuga oli 44 000 inimest andnud digiallkirja nõusolekulehele, mis on vajalik geenidoonoriks hakkamisel.
Enam kui pooled (52,6%) allkirja andnutest elavad Harjumaal. Valdav enamus geenidoonoriks saada soovijaid on vanuses 25-60 ning naisi on allkirja andnute seas enam kui mehi. Eesti Geenivaramu teabejuhi Annely Alliku hinnangul on praegune pilt ilus: esindatud on kõik maakonnad ning see, et huvilisi Harju- ja Tartumaal on rohkem kui mujal, on vastav elanikkonna jaotusele. Ka on esindatud kõik vanusegrupid.
Seotud lood
Radioloog Peeter Ross ei ole üksnes arst, vaid ka teadlane ja õppejõud, kes veab Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudis E-meditsiini alast arendustööd. Tema juhitava keskuse üks teadussuund on meditsiiniandmete analüüs, sh arstlike otsustustugede loomine. Ross tõdeb, et andmed, millele otsustustoed saaks üles ehitada, ei ole praegu veel piisavalt kvaliteetsed.
Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamisse.
Tartu Ülikool on taotlenud luba Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks Soomes ja Šveitsis, et läbi viia uuringuid, mida Eestis teostada ei saa.
Vereproovide kogumise tempo projekti raames, millega soovitakse Eesti geenivaramusse koguda 2018. aastal kuni 100 000 inimese andmed, järjest tõuseb, kinnitas geeniteadlane Lili Milani.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele