Geeniproovide kogumise tempo tõuseb
Vereproovide kogumise tempo projekti raames, millega soovitakse Eesti geenivaramusse koguda 2018. aastal kuni 100 000 inimese andmed, järjest tõuseb, kinnitas geeniteadlane Lili Milani.
Eile toimunud pressiüritusel SYNLABi laboris andsid oma panuse mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kes kohapeal geeniproovi andsid ja sellest ka rääkisid. Koos Ivo Linnaga hakkasid geenidoonoriteks lauljad Koit Toome ja Grete Paia, instagrami staar Erna Huiko ja suur hulk ajakirjanikke, eesotsas Kroonika peatoimetaja Krista Lensiniga. Superstaar Karl Erik Taukar jatelesaatejuht Keili Sükijainen aga näitasid, mida põnevat juba aastaid tagasi antud geeniproov jutustas.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles oma avasõnas, et tema jõudis oma geeniproovi anda juba mõnda aega tagasi ja sai just täna hommikul Geenivaramult kinnituskirja, et on nüüd ametlikult geenidoonor. „On erakordne, et Geenivaramusse on kogutud sel aastal juba 45 000 proovi ja varasemalt üle 50 000. Teised riigid loovad praegu oma biopankasid ja hakkavad geeniproove koguma, aga meil toimub varasemalt kogutud proovidele juba tagasiside andmine. Oleme maailmas eeskujuks,“ ütles minister. Tema sõnul saame juba käegakatsutavas tulevikus kasutada geeniinfot ka igapäevameditsiinis. „See aitab arstil koos patsiendiga paremini valida iga inimese vajadustele vastavat ravi ja ravimeid ning avab täiesti uued võimalused ka haiguste ennetamiseks,“ ütles Sikkut.
Geeniteadlane Lili Milani näitas et kuigi esimeste kuudega on kogutud 45 000 vereproovi, on oma nõusolekut projektis osalemiseks kinnitanud juba 61 000 inimest. “Ka vereproovide kogumise tempo järjest tõuseb, igapäevaselt saabub meile nüüd 800 proovi ringis, mis on juba meie laborile väike väljakutse, aga tuleme sellega siiski kenasti toime,” kinnitas Milani. Koostöö erinevate partneritega on andnud oma osa, SYNLAB on 6 kuu jooksul kogunud ca 25 000 geeniproovi ja näiteks geenidoonorite verevõtt Apotkeka apteekides osutunud nii populaarseks, et jätkame seda veel ka oktoobri alguses nii Solarise kui Viru keskustes Tallinnas ja Tartu Lõunakeskuses, sest inimesed väga küsivad selle järele.”
Milline näeb välja geenidoonori raport ja mida teadlased sealt täna välja lugeda oskavad, viis küsimuseni, et millal kõik uued geenidoonorid sarnast infot võiksid loota. Lili Milani kinnitas et geeniandmete jõudmine meditsiinisüsteemi on lähiaja küsimus. “Mitte homme ega mõne kuu pärast aga päris kindlasti ei tule oodata 10 või 15 aastat, nagu ootasid need esimesel perioodil liitunud geenidoonorid, tänu kellele me tegelikult täna saame ja oskame sellist infot lugeda”.
Geenidoonorid Karl Erik Taukar ja Keili Sükijainen, kes liitusid Geenivaramuga aastaid tagasi, kelle geenikaardid on ammu valmis ja andmed analüüsitud, on saanud aga võimaluse geeninõustaja juures oma raportiga tutvuda. Taukari jaoks tuli üllatusena suhteliselt kõrge pärilik risk teist tüüpi diabeedi osas, kuna ta ei oleks osanud seda kuidagi karta. “Tean nüüd, et olen tervislike eluviiside jätkamise osas palju tähelepanelikum, et ennast ka vanemas eas mitte käest lasta. Nii nagu minu geeniraportist on näha, siis tänu oma sportlikule vormile pole mul hetkel põhjust muretseda. Elustiili roll on aga selle haiguse juures väga suur”.
Keili Sükijainen rääkis, et läks geenidoonoriks kohe kui sai täisealiseks, sest see oli nii põnev, mida Geenivaramu juba toona tegi. “Tänu sellele tean, et võin julgelt veel mõned aastad karjäärile pühenduda, kuna geneetiliselt varase menopausi risk mind ei ähvarda. Kui aga liigse töötamise tulemusena võiks millalgi elus tulla ette olukord, et arst määrab mulle antidepressante, on mul nüüd teada konkreetsed ravimi toimeained, mida peaksin kindlasti vältima. Hea teada, arvestades, et depression on nö ajakirjanike kutsehaigus,” lisas ta.
Ivo Linna, kes kaamerate välklampide saatel oma geeniproovi loovutas, ütles, et otsus hakata geenidoonoriks oli tema jaoks täiesti elementaarne. “Teadsin kohe, et pean seda tegema - uudishimu on ju mul geenides!” naeris ta lustakalt. Pealegi olen ma oma tervisest huvitatud, kuulan, mida arstid räägivad ja tahan anda oma panuse teadusele ja tuleviku tervishoidu, seda juba oma armsate lapselaste ja lastegi pärast”.
Galerii
