Foto: Anti Veermaa

Suuremates linnades tegutsevad haruapteegid tuleks seaduse kohaselt hiljemalt tuleva aasta 9. juunil sulgeda, apteekide ühendus palub see kuupäev aga pea aasta võrra edasi lükata.

Apteekide ühenduse hinnangul oleks mõistlik ühtlustada haruapteekide sulgemise tähtaeg üldapteekide omandipiirangute rakendamisele seatud üleminekuaja lõpuga, s.t pikendada haruapteekide kaotamise tähtaega kuni 2020. aasta 1. aprillini.

"Leiame, et haruapteekide piirangu erinev jõustumine ülejäänud apteegireformist töötab piirangu eesmärgile vastu ning viib apteegiomanike lubamatu ebavõrdse kohtlemiseni," kirjutab MTÜ Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud pöördumises.

Sepp jätkab, et vertikaalse integratsiooni keelu ja proviisoromandi nõude (edaspidi: omandipiirangud) tõttu ei ole suuremal osal tänastel haruapteekide omanikel võimalik haruapteeke üldapteekideks ümber kujundada, sest nende ümberkujundatud üldapteekidele ei väljastata tegevusluba. Kuigi haruapteekide keelu eesmärk on tõsta apteegiteenuse sisulist kvaliteeti, siis hetkel tingib omandipiirangute ja haruapteekide kaotamise koosmõju linnades haruapteekide sulgemise, mis hoopis halvendab ravimite kättesaadavust ja patsientide olukorda.

Piirangu tõttu peab 9. juunil 2019 sulgema 55 üle 4000 elanikuga linnas asuvat üldapteegi haruapteeki. Eriti kriitiline on seis Ida-Virumaal, kus suletakse kokku 17 apteeki ehk peaaegu pooled apteekidest. Kohtla-Järvel suletakse 6 apteeki 14-st ja Narvas 7 apteeki 17-st. Kohtla-Järve Oru linnaosas kaob apteek täielikult. Ka Raplas on olukord kriitiline, kus täna neljast tegutsevast apteegist suletakse kaks.

Apteekide ühenduse hinnangul ei leevendaks probleemi ka sotsiaalministeeriumi seisukoht, et haruapteekide puhul (peale ühe) on ka nende sulgemisel tagatud apteegiteenuse kättesaadavus vähemalt 2 km raadiuses. 

"Kahetsusväärselt ei arvesta nimetatud seisukoht asjaoluga, et sõltuvalt patsiendi tervislikust seisundist võib mitme kilomeetri läbimine osutuda niigi abivajavale isikule ületamatuks takistuseks," toob Sepp välja. Ka puuduvad apteekide andmetel uuringud, kas ja kuidas vajaks ühistranspordivõrk ümber kujundamist, et abivajate pääs apteekidesse siiski säiliks ning seepärast palubki ühendus  tungivalt kaaluda linnades haruapteekide sulgemise tähtaja edasilükkamist.

Sepp lisab, et muret on antud teema osas tõstatanud ka kohalikud omavalitsused ja neid esindav Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes on pöördunud sellel teemal ka tervise- ja tööministri poole.