Kui ohtlik on väsinud inimene liikluses?
Reedel toimunud unemeditsiinikonverentsil rääkis maanteeameti ekspert Marika Luik väsimusest, ohutusest ja liiklusohutusest.
Marika Luik rääkis, et peamised probleemkohad liikluses on ikkagi kiiruseületus, joobes juhtimine, kõrvalised tegevused, jalakäijate hoolimatus liikluses.
"Kõikidest liiklusõnnetustest 20-25% juhtub maailmas tehtud uuringute järgi seetõttu, et juht oli väsinud," rääkis Luik. Kellaajaliselt on ohtlikumad ajad öösel kl 02-06 (ka 00-06) ja päevasel ajal kl 14-16 (ka 15-18).
Väsimusest liiklusest rääkides märkis Luik, et alguse saab kõik inimese enda elustiilist. Inimesed magavad liiga vähe. Mõjutab ka sõitmisele kuluv aeg, kui seda on palju ja näiteks tööandja surve mõjutab inimest. Kõrgem risk on kutselistel juhtidel, vahetustega töötajad, noored vanuses 18-26 ja üle 50aastased inimesed, muidugi ka unehäiretega juhid. Väsimusega seotud liiklusõnnetustel on tema sõnul tihti rasked tagajärjed, iseloomulikult on sageli juht üksi autos, sõiduk on teelt välja sõitnud, puuduvad pidurdusjäljed.
Väsinud juhil võib olla mälulünki ja musti auke isegi mitukümmend sekundit, neil langeb kehatemperatuur, südamelöökide arv, hingamissagedus ja adrenaliinitootlus. Väsimus mõjutab inimese tuju, motivatsiooni, käelist koordinatsiooni ja otsustusvõimet ehk kognitiivseid funktsioone. Kokkuvõttes langeb vastastikune "suhtlus" ümbritsevaga.
Luige sõnul on rida meetmeid, mis aitavad väsinud roolikeerajate arvu vähendada. Neiks on näiteks avalikud teavituskampaaniad, põristid ja ohutuspiirded, töö- ja puhkeaja järelevalve, väsimuse tegevusplaanid ettevõtetes ja sõidukitesse paigaldatatavad ohutusseadmed.
