Detsembri alguses sündis esimene laps, kelle kromosoomid olid peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.

- Foto: Andras Kralla / Äripäev
Uuringute kohaselt kannavad kuni pooled kehavälisel viljastamisel siirdatud embrüotest kromosoomianomaaliaid, mistõttu rasedust ei teki või rasedus katkeb. Eelnev seletab osaliselt ka fakti, et Eestis viiakse aastas läbi enam kui 2800 kehavälise viljastamise protseduuri, kuid lapsi sünnib umbes 500. Embrüo siirdamiseelne kromosoomuuring, tuntud ingliskeelse lühendiga PGS või PGT-A, on kaasaegne võimalus valida kehavälise viljastamise protseduuriks kõige elujõulisemaid embrüod. rääkis, et detsembri alguses sündinud laps avab Eesti viljatusravis uue peatüki, kus kunstlik viljastamine saab olla tulemuslikum kui see tänaseni olnud on. “Kui paar on läbi teinud mitmed ebaõnnestunud kunstliku viljastamise katsed või on olnud mitu raseduse katkemist või peetumist, siis võiks embrüo siirdamiseelne uurimine anda võimaluse edaspidi kasutada esmalt tugevamat ja tervemat embrüot. Seega aitab PGS uuring teha valiku, millises järjestuses me embrüosid siirdame ja läbi selle võiks lüheneda aeg raseduse saavutamiseks.", kes oskas pisikesest embrüost võtta analüüsi tarvis rakud ja Täppismeditsiini labori spetsialistid, kes selgitasid kromosoomuuringuga välja terve embrüo,” rõõmustas Kask eduka koostöö ja tulemuse üle.
Seotud lood
Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus efektiivsemaks. Mainekas ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringu tulemust saab otseselt kasutada täppismeditsiinis, mis võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused.
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.
Novembris tuleb Tartu Ülikoolis kaitsmisele doktoritöö, kus uuriti kromosomaalset ebastabiilsust imetajate varajastes embrüotes.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.