Viljatusravikeskused võtavad kasutusele personaalsemad lahendused

Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus efektiivsemaks. Mainekas ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringu tulemust saab otseselt kasutada täppismeditsiinis, mis võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega.

Detsembri alguses sündis esimene laps, kelle kromosoomid olid peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.

Novembris tuleb Tartu Ülikoolis kaitsmisele doktoritöö, kus uuriti kromosomaalset ebastabiilsust imetajate varajastes embrüotes.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.