Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oltjer: vajame uut lähenemist teadusele
Eesti on tänaseks saavutanud oma arengus lae, millest läbi murdmiseks vajame me senisest erinevat lähenemist teadusele, kirjutab Tartu Ülikooli nõukogu esinaine ja AS Chemi-Pharm asutaja Ruth Oltjer Äripäevas.
Eestis on raske leida huvitatud investoreid, kes oleksid võimelised tegema nii suuri investeeringuid kui meditsiinitehnoloogia turule viimine nõuab. Välisrahale kandideerides on aga konkurents tihe. Nii jõuavadki Eesti inseneride huvitavatest leiutistest arsti n-ö töölauale vaid vähesed.
Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 76 uut granti. Teiste seas saab rahastuse 13 arsti- ja terviseteaduste valdkonna projekti.
Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes, et investeeringud teaduse arendusse ei panusta piisavalt sisemajanduse kogutoodangu kasvu, mistõttu on rahastust keeruline suurendada. Teaduse alarahastus mõjutab tugevalt ka meditsiini.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.