Kuigi valitsus suunas mullu tervishoidu 300 miljonit eurot juurde, pole sellest senimaani suurt tolku olnud. Raha küll tervishoiule anti, kuid samas liikusid haigekassale täiendavad kohustused, sõnas TÜ Kliinikumi EMO juht Kuido Nõmm.

„Suurhaiglate näitel tuli raha selle aasta lepingutega juurde, aga ravijuhtude arv langes,“ selgitas Vabaerakonda kuuluv Kuido Nõmm 1. nov Äripäeva raadios eetris olnud „Poliitikute töölaua“ saates. Teisisõnu muutus ühe ravijuhtumi hind kallimaks, ent ravi saanud patsientide arv hoopiski vähenes. Seega oli Nõmme sõnul valitsuse otsus tervishoidu lisaraha juurde anda justkui mustkunstniku trikk.

Keskerakonna juhatuse liige, endine sotsiaalminister Jaak Aab tõdes, et lisakohustused sõid mõnevõrra rahasüsti mõju ära, kuid kokkuvõttes on olukord siiski paranenud. Tema sõnul aitas rahastus pidurdada ravijärjekordade pikenemist. Tõsi, olukord lahenenud siiski pole ja ravijärjekordi oleks vaja veelgi lühendada. Sellest on saanud Keskerakonna üks lubadustest kevadistel Riigikogu valimistel.

Aab selgitas saates, et tema sotsiaalministri ametiajal 2005–2007 jõuti haigekassa kehtestatud maksimaalse järjekorrani, milleks oli neli nädalat. Viimase kümne aastaga on järjekorrad nihkunud aga kuue nädala peale. „Kindlasti on kõik poliitilised jõud ja tervishoiuinimesed mures selle pärast, kuidas arstile saab, rääkimata inimestest endist. Kui inimene jõuab arsti juurde kiiresti, on tüsistused kergemad ja nii inimesele kui ka riigile on see juhtum odavam,“ rääkis ta.

Aab ja Nõmm märkisid, et praegu panustab Eesti tervishoidu 5% SKPst, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7–9%. „Kiire kalkulatsioon – kui Eesti SKP oli eelmisel aastal 23 miljardit, siis selleks, et Eesti jõuaks tervishoius Euroopale nelja aastaga järgi, on meil vaja iga aasta umbes 200 miljonit eurot. Kõik saavad aru, et see on üüratu summa ja ühelgi erakonnal ega valitsusel seda järsku sukasäärest võtta pole,“ rääkis Nõmm. Samas ei paranda tema sõnul ilma lisarahata ei tervishoiu kvantiteeti ega ka kvaliteeti.