Liisa Pakosta: sama töö eest peab olema sama palk
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rõhutab, et kõik – nii avaliku sektori asutused kui ka eraettevõtted – peavad seadusest tulenevalt jälgima, et kellegi palk ei oleks soo tunnuse tõttu kõrgem või madalam.
Haigekassa juhatuse liikmete palkade ühtlustamist kommenteeris võrdõiguslikkuse volinik, et asutus sel teemal temaga eelnevalt nõu ei pidanud. "Ma ei tea täpseid asjaolusid, aga kui vaadata meedias kommenteeritut, siis muudeti eelnevalt juhatuse liikmete tööülesandeid ning vastutust ühetaolisemaks ja alles seejärel ka palka, kusjuures IT-valdkonna eest vastutaval juhatuse liikmel jäi palk ikkagi kõrgemaks võrreldes teiste juhatuse liikmetega. Seega tundub palgamuutus õiglane ka ilma sooaspektita," sõnas Liisa Pakosta.
"Kuna ülesannete ühtlustamine tõi kaasa ka palkade ühtlustamine, siis naistele lisaülesannete andmine, ent sellejuures just ilmajätmine palgatõusust oleks võinud tõesti olla diskrimineerimine soo tunnuse alusel," lisas volinik.
Pakosta jätkas, et sama töö eest peaks olema sama palk, nii et inimesed tunnetaksid palka õiglasena.
Ta selgitas, et diskrimineerimine tekib, kui inimesele makstakse väiksemat palka omaduse tõttu, mida inimene ise endas muuta ei saa – näiteks soo, rahvuse, puude, vanuse, perekondlike kohustuste või kaitseväeteenistuse läbimise tõttu. "Seega ei pea olema haiglate juhatuste liikmete palgad ühesugused, kui tööd ja vastutus selgelt erinevad, aga kui juhatuse liikmed teevad ühesugust tööd, siis ei tohi mõnele neist maksta madalamat palka soo, rahvuse, vanuse, puude, perekondlike kohustuste täitmise, kaitseväeteenistuse läbimise vmt tõttu, ning see puudutab ka preemiaid ja muid rahalise väärtusega soodustusi," rääkis volinik.
Näiteks ei tohi olla olukorda, kus meessoost juhatuse liikmetel on ametiauto selle pärast, et mehed vajavat autot rohklem kui naised või selle pärast, et mees küsis autot, aga naise sellist küsimist ei mäletata.
Oluline on Liisa Pakosta sõnul, et võimalused oleks soost sõltumata tegelikkuses samad. Samuti ei saa olla olukorda, kus inimese vahetudes jääb töö samaks, aga palk tõuseb või langeb, sest uus inimene on teisest soost. Näiteks kui on asutuse juht mees, järgmiseks juhiks tuleb naine, asutuses üldist palgalangetust pole, aga vähendatakse juhi palka, sest mees küsis rohkem kui naine - see on tõenäoliselt diskrimineerimine soo tunnuse alusel.
"Soolise palgalõhe vähendamist ei saa ilma lisarahata teha," ütles Pakosta lõpetuseks. "Alguses võib see mõnele kallim tunduda, nagu oli alguses mõnele harjumatu näiteks suure slämmi turniiride auhinnarahade võrdsustamine meeste ja naiste võistlustel, ent siis tehti see ära ja nüüd tundub see vältimatult normaalne. Sama lugu on nende palgavahedega sama tööd tegevate inimeste vahel," tõi volinik välja.
