Foto: Raul Mee / Äripaev

Eesti erameditsiini tehakse suurinvesteering: Eesti-Rootsi 20 miljoni eurose investeeringu toel kerkib Tallinna kesklinna peamiselt Confido erakliinikute jaoks eraravikeskus Pharma Plaza. Konkurent ei taipa aga, kust tuleb julgus erameditsiini nii suur investeering teha.

Poolteist aastat tagasi avatud Veerenni tervisekeskuse kõrvale kerkib laiendusena veel 8-korruseline hoone. Veerenni tervisekeskuses tegutseva Confido erakliiniku juhataja ning Confido Healthcare Groupi juhatuse liige ja suurosanik Kadi Lambot rääkis, et uus erameditsiini keskus tuleb laiendusena praeguse keskuse kõrvale ja ehitus juba käib, kirjutab Äripäev. "Me näeme, et nõudlus ja vajadus meie teenuste järele on olemas ja sellepärast oleme me otsustanud, et julgeme laieneda,“ ütles Lambot.

20 miljoni euro suuruse investeeringu teevad Rootsi kinnisvaraarendusega tegelevad ettevõtted Galjaden Fastigeter AB ja Global Estates Partners (GEP). GEP kahel osanikul, Tarmo Laanetul ja Oskar Svenssonil, on 49protsendiline osalus Confido Healthcare Groupis. Ülejäänud 51% Confido Healthcare Groupist kuulub Kadi Lambotile.

Confido ise investeerib järgmise kolme aasta jooksul 15 miljonit eurot. Confido Healthcare Groupi osanik Tarmo Laanetu selgitas, et seda investeeringut ei tehta konkreetselt uude erameditsiini majja, vaid Eesti ja Rootsi päritolu erainvestorite rahaga tehakse suur laienemine. "Mõte on koondada ühe kaubamärgi alla võimalikult lai valik kvaliteetseid eratervishoiuteenuseid, seega osa 15 miljonist eurost läheb sisenemiseks uutesse valdkondadesse," ütles Laanetu ja märkis, et näitaks sõlmisid nad äsja lepingu Eesti juhtiva sõltuvusravikliiniku TSF Kliinik enamusosaluse ostmiseks.

Tarmo Laanetu hinnangul näitab 20 miljoni euro suurune investeering siinsesse meditsiinikinnisvarasse positiivset usku nii Eesti kinnisvara- kui ka erameditsiinisektori suhtes. "Kuigi Tallinna kinnisvaraturg areneb võimsalt, siis erameditsiinikeskusena näeme, et terviseteenuse osutamiseks sobivaid ruume on Tallinna kesklinna piirkonnas tegelikult väga vähe,“ rääkis Laanetu ja märkis, et tavaline kontorihoone tervishoiuteenuse pakkumiseks sobilik ei ole. "Puudus on uutest ja kaasaegsetest patsiendikesksetest tervisekeskustest, kus oleks läbi mõeldud meditsiinitöötajate ja patsientide liikumine, ligipääs kõigile, diskreetsuse tagamine."

Laanetu usub enda sõnul, et keskused, mis koondavad suure ja üksteist täiendava valiku ennetus- ja raviteenuseid ühe katuse alla, loob erameditsiiniturul patsientide jaoks uut väärtust.

Uude majja tuleb Confidol ka päevakirurgia osakond ning mahtu saab juurde radioloogiakeskus ning tunduvalt tahetakse kasvatada ka vaimse tervise keskust. Uue maja ankurrentnik ongi Confido, kuid juurde tahetakse tuua ka uusi partnereid, kelle eest aga Kadi Lambot rääkida ei saa. Confido võtab uuest majast enda alla ligikaudu 40 protsenti.

Turul räägitakse, et keskusesse tulev päevakirurgiakeskus võib olla Tartu Ülikooli Kliinikumi päevakirurgiakeskus, mis sinna laieneb. Nimelt liitus Confido emafirma juhatusega kliinikumi endine juhatuse liige Hannes Danilov. Danilov ütles aga, et uude keskusesse tuleb siiski Confido enda päevakirurgiakeskus.

Erameditsiinil ebakindel aeg

Kotka Tervisemaja asutaja ning Niine Nahakliiniku tegevjuht Raul Niin tõdes, et tegelikult elab eratervishoid praegu läbi segast aega, sest suur osa eratervishoiust elab haigekassa rahast ning viimase haigekassa hankega mängiti sellest turust palju ümber.

"Selles mõttes mind ausalt öeldes pisut üllatab selline Confido ärimudel, sest pikaajalisi suurinvesteeringuid tehes peaks olema mingi kindlus, et eratervishoid on oluline ja vajalik.“

Lisaks teevad Niine sõnul teda ettevaatlikuks teated, et keegi avab kõige suurema keskuse ja teeb kõige paremat asja. "Eestis on eratervishoiu asutusi, kes on kümneid aastaid tegutsenud. Nende teod peavad rohkem tõestama, mitte nende suured lubadused.“ Niin märkis, et maja üksi kedagi terveks ei ravi ning erakliinik peab tõestama, et tal on püsivad töölepinguga arstid, üles ehitatud oma patsientuur ning pakutakse kõrge kvaliteediga teenust. "Kindlasti on ka infra oluline, aga mitte kõige olulisem.“

Suured miinused

Ka ei ole järgmise kolme aasta jooksul investeeritavast 15 miljonist eurost hoolimata nii ettevõtte Confido Healthcare Group kui ka Arsiteskus Confido majandusnäitajad kuigi head. 2017. aasta lõpetasid mõlemad ettevõtted kahjumiga ning ka mõlema ettevõtte omakapital on 2017. aasta seisuga suures miinuses.

Laanetu ütles aga eelmise aasta majandustulemuste kohta, et Arstikeskus Confido OÜ käive suurenes aasta varasemaga võrreldes 60% võrra. Raamatupidamislikus kahjumis lõppenud aasta kohta sõnas ta, et ettevõte on kiiresti arenev ning teeb mahukaid investeeringuid. "Confidot on finantseeritud laenurahaga ja on loomulik, et nii-öelda start-up-faasis on paljud sellised ettevõtted miinuses. Sellisel perioodil on kõige olulisemad äriplaani vettpidavus, investorite veendumus ja kapitaliseeritus. Nendega kolme asjaga on Confidol kõik hästi. Kuna enamik investeeringuid on plaanis teha kolme aasta jooksul, toimub ka suurem kapitaliseerimine sel ja järgmisel aastal.“

Ka Lamboti kinnitusel jõuavad Confido ettevõtted kasumisse kolme aasta pärast. "Me oleme nii palju siia kogu aeg investeerinud ja ennast laiendanud ja see on olnud meie teadlik otsus. Kui me tahame veel kõik need plaanid ellu viia ja laieneda ning inimesi juurde värvata, läheb alati mingi raha enne välja, kui tulemus hakkab tulema.“

Eraravi üha rohkem vaja

Lambot tõdes, et nõudlust erameditsiini järele on kasvatanud välismaalastest töötajate suurem osakaal. "Juba meie praegusest klientuurist umbes 20 protsenti on välismaalased, aga väga suures osas sellised välismaalased, kes on töö või elu tõttu Eestiga seotud,“ ütles ta. Lambot tõdes, et kuna me elame niivõrd avatud maailmas, on palju neid, kes töötavad mitmes riigis ja arstiabi vajavad nad nii siin kui ka seal. "Meie sihtrühm ei ole see, kes tuleb lihtsalt siia meditsiiniteenust tarbima, vaid on Eestiga mingil moel seotud ja neil on vaja oma probleemidele võõrkeeles kompleksset lähenemist.“

Kuna Confido pakub ka töötervishoiuteenust, on Lamboti sõnul üks sihtrühm ettevõtted, kellel on väga suur võõrtööliste osakaal. "Ka kogu töötervishoiu valdkond kasvab ja see on üks osa, milleks meil on uues majas ruume juurde vaja. Aina rohkem ettevõtteid pakub oma töötajatele võimalust käia meie vaimse tervise keskuses nii probleemide ennetamiseks kui ka raviks. Selles vallas on meil mitu head klienti näiteks IT- ja pangandusettevõtete seas, “ lisas ta.

Tegutsevad ilma haigekassa lepinguteta

Confido erakliinikutel aga haigekassaga lepinguid ei ole. "Kui sa tahad väga head teenust pakkuda, siis meie oleme seisukohal, et sa ei saa kõike, ei saa pakkuda ka haigekassa teenust,“ ütles Lambot. Ta selgitas, et kuna haigekassa teenused on mitmes kohas üsna madala hinnaga, hakkab lõpuks kannatama erakliendi pool. "Vähemalt meie ei ole osanud seda kõike ühte mudelisse panna, et lõpuks ka teenuse kvaliteet rahastamismudelile vastaks.“

Raul Niin ütles haigekassa lepinguteta töötamise kohta, et Confido mahtu vaadates on nad ikkagi suhteliselt tagasihoidlikud. "Seal on kahjum suurem kui käive. Kui kaua sellist äri saab pidada, on minu arust kahtlane, aga kui on rikkad omanikud ja tahavad seda kinni maksta, siis nad saavad seda lubada endale."

Poolteist aastat tagasi tervisekeskusega alustades ja nüüd laienemisplaane tehes arvestavad nad Lamboti sõnul sellega, milline areng paistab riiklikus süsteemis. „Kuna väga selgelt elanikkond vananeb ja meie prognoosi kohaselt sotsiaalmaksuga kogutava raha tõttu pinged suurenevad, ostavad teatud inimesed teatud teenuseid erasüsteemist.“

Ka võiks neile kasuks tulla see, et inimkonna vananedes niigi pikad ravijärjekorrad pikenevad veelgi. Lamboti sõnul peab riiklik süsteem selgemaks tõmbama ka teatud piire selles, mis teenuseid ravikindlustus üldse katab ja mis ongi inimese omavastutus või suures osas omavastutus.

Konkurendid on ka tavahaiglad

Konkurentsi kohta tõdes Lambot, et erameditsiini turu kohta head ja üleüldist statistikat Eestis ei ole. "Aga eks konkurents ole üsnagi tugev. Konkurendiks ei ole ainult klassikalises mõttes erameditsiiniasutused, vaid rahalisi teenuseid osutavad ka kõik haiglad,“ ütles Lambot ja lisas, et mõnes mõttes konkureerivad omavahel kõik raviasutused.

Laanetu on töötanud Margus Linnamäe heaks

Igasugused seosed tuntud ettevõtja Margus Linnamäega on vale jutt, ütles Confido Healthcare Groupi suurosanik Kadi Lambot.

Confido Healthcare Groupist 49% kuulub ettevõttele KT Holding, millele kuulub Südameapteegi omanik Pharma Holding OÜ. Südameapteekide ketti on riigikontroll nimetanud Margus Linnamäe Magnumi kontserni kontrolli all olevaks. Linnamäega on seos ka Tarmo Laanetul, kes on endine Magnum Medicali juhatuse esimees.

Selle kohta, et ka Confido võiks kaudselt Linnamäele kuuluda, ütles Kadi Lambot, et see on täiesti vale jutt, nagu on tema sõnul vale ka Linnamäe ja Südameapteegi seos. „Täiesti ausalt, see on vale jutt,“ kinnitas Lambot.

Oma seotuse kohta Margus Linnamäega vastas Laanetu, et jutt seotusest kunagise tööandjaga võiks lõpuks aeguda. „Oma praegused ärid olen üles ehitanud koos väga heade rootslastest partneritega ja konkreetselt Confidos on ohjad Kadi Lamboti käes. Ühtegi Linnamäe-nimelist osanikeringis ei ole.“