2018. aastal sai rohkem kui 134 000 inimest tänu täiendavale ravimihüvitisele oma retseptiravimid kätte oluliselt soodsamalt. Inimeste arv, kes maksid aastas üle 300 euro retseptiravimitele on vähenenud 17 000 inimeselt sajakonnale.

- Foto: Andras Kralla / Äripäev
„Kõige suurem tervishoiukulu inimeste jaoks tuleb tihtipeale retseptiravimite ostust, eriti krooniliste haigustega ja eakatel inimestel. Ja neile on eelmisest aastast veelgi suuremat soodustust pakkuv täiendav ravimihüvitis olnud suureks toeks,“ sõnas tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Tõhusad ravimid on tänapäevase tervishoiu lahutamatu osa, kuid ometi ei olnud ravimikulude katmine paljudele jõukohane ning ravimid seepärast kättesaadavad,“ selgitab Sikkut.
Seotud lood
Alates 1. jaanuarist kompenseerib haigekassa kuut moodsat vähiravimit, mille soetamisel pidid inimesed seni lootma vähiravifondi ja teiste heategevusfondide abile.
Sellest aastast muutuvad kättesaadavamaks mitmed haruldaste haiguste ravimid, rääkis haigekassa meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Argo Aug eelmise aasta Äripäeva raadio viimases Tervisesaates.
Juba rohkem kui 110 000 inimest on tänu täiendavale ravimihüvitisele saanud tänavu kümne kuu jooksul oma retseptiravimid kätte oluliselt soodsamalt. Selleks kulus haigekassa eelarvest üle 6,4 miljoni euro.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.