50% ravimitest läbis ravimite ehtsuse kontrolli edukalt

Ravimite ehtsuse kontrolli pilootprojektis osalejad tõid välja mitmeid probleeme - kriitikat sai nii süsteemi tehniline toimimine, andmete üleslaadimise puudulikkus ning ka erinevad organisatoorsed protsessid.

Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS) seadis tingimuseks olla kõigil osapooltel liidestumiseks valmis 30.06.2018, kuid reaalset valmisid infosüsteemid alles hilissügiseks. Pilootprojektiga alustati 2018. aasta novembri lõpus, mistõttu on pilootprojektis osalenud apteegid, haiglaapteek ja hulgimüüja saanud süsteemi töökindlust testida napilt paar kuud.

Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA juhi Raul Milli sõnul ei olnud just hilinemise tõttu REKSil võimalik saada lõppkasutajate poolset tagasisidet enne kui alles käesoleva aasta jaanuari keskel. Piloodi tagasiside on arendajale edastatud ning arendaja tegeleb viimaste täiendustega. „Pilootperioodi järel oli arendajal vaja tegeleda parema jõudluse tagamisega, et süsteem vastaks ravimite pakendite ehtsuse kontrollimisele kiiremini. 28. jaanuaril paigaldati süsteemile viimane tarkvarauuendus, mis peaks tagama ka senisest parema süsteemi jõudluse. REKS andmekogu süsteem on tänaseks valmis, kuid selle edukas toimimine ja kasutajasõbralikkus sõltub eelkõige kõigi osapoolte IT-süsteemide võimalustest," selgitas Mill.

Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul läbis kõigest 50% pilootprojekti käigus testitud retseptiravimitest ravimite ehtsuse kontrolli tõrgeteta. „Kahjuks see ei ole nii hea, mis numbrid sealt vastu vaatavad,“ ütles Danilov. 45% testitud ravimite puhul oli toode, partii või pakk tundmatu ning ca 5 % juhtudel oli probleemiks tehniline tõrge.

Milli sõnul tuleks aga tähele panna asjaolu, et pilootprojekti käigus testiti ka ravimeid, mille osas andmete üleslaadimine süsteemi polnud garanteeritud, mistõttu tuli rohkem sellekohaseid veateateid.

Mida teha veateate korral?

Piloteerijates tekitas probleeme ka puuduv teave, et kuidas käituda ja mida teha nende ravimitega, mida süsteemist ei leia. Kui süsteem ravimit ei leia, ei tähenda see, et tegu oleks ilmtingimata võltsravimiga. Hädas olid nii apteegid, kes peavad patsiendile ravimi väljastama kui ka hulgiladu, kel puudub võimekus ladustada ravimeid, mida süsteem ei tunne. Mill kinnitas, et Ravimiametil on nüüdseks valminud juhend ning see on saadetud ka osapooltele tutvumiseks.

Teised riigid kehvemas seisus

Ravimite ehtsuse kontrollsüsteem käivitub üleeuroopalisena ning ka teised riigid on teinud süsteemi toimimise katsetusi. Kui Eestis said veateate umbes pooled testitud ravimitest, siis on riike, kus olukord on veelgi lootusetum. „Teiste riikide piloodi kogemuse põhjal on olnud valepositiivseid ravimeid – tooted, mille kohta andmeid süsteemis ei leitud, 80 – 90%,“ võrdles Mill.

Ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimises osalesid Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ, Magnum Logistics OÜ hulgimüügiladu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteek.

Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad alates 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis 2D koodiga varustatud ravimipakendeid kontrollima.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.