Foto: Kadi Heinsalu

Traditsiooniline poliitikute läbikatsumine arstide poolt enne riigikogu valimisi tõi täna regionaalhaigla suurde saali kokku 8 erakonna esindajad ja saalitäis valgeid kitleid.

Kõik olid vestlusringiks valmis juba viis minutit enne algust ja istusid vaikselt oma kohtadel. Debati avas arstide liidu president Jaan Sütt, ülekande tegi ERR ja Pealinn.

Modereeris debatti endine arstide liidu president Andres Kork. Tema andis avaringiks 3 minutit ja esitas siis küsimuse vastava erakonna programmist.

Esimesena anti sõna Keskerakonnale, viimane oli roheliste erakond. Peeter Mardna Keskerakonna esindajana alustas, et erakonna liikmena leiab ta, et tervise eest hoolitsemise eest ei tohi jätta kõrvale isik, kelle tervise eest vaja on hoolitseda. „Kõik me teame, et üle 40% arstiabivajadusest tekib eluviisi häiretest. Keskerakonna eesmärk on see, et innustame inimest kasutama võimalusi, mis ühiskond on talle andnud,“ rääkis ta, tuues näiteks kehva sõeluuringutes osalemise.

Ta kordas ka oma varasemat mõtet, et eriarstile jäetakse tihti vastuvõtule tulemata, kuna neil tegelikult ei olnudki seda vajadust. Kork küsis temalt: programm lubab teil üht kindlat juhtimiskeskust, mis see endast kujutab. Mardna ütles, et see peab olema sotsiaalministeeriumi all, aga tervishoidu peaksid juhtima tervishoiuasjatundjad.

Järgmisena üles astunud sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas, et tervist tuleb hoida, ka vaimset tervist ja juba noorest east. „Ennetamine, varajane märkamine annab tervena elatud aastate kasvu,“ jätkas ta. Sikkut lisas, et abi peab olema kõigile võrdselt kättesaadav, vastavalt vajadusele, olenemata sotsiaalsest staatusest, elukohast, terviseharjumustest. Esmatasandil on tema sõnul väga suur roll, tuleb suurendada arstide lähtetoetust maapiirkondadesse, ja eriarstide ravijärjekordadega tuleb tegelda selles võtmes, et päriselt vajadust omavad patsiendid sinna kiiresti jõuaksid. Ka ravi järjepidevus on Sikkuti sõnul oluline, koostöö sotsiaalpoolega. „Koostöö ja hoolimine on märksõnad, mitte konkurents,“ märkis tervise- ja tööminister. Selleks on vaja aga lisaraha. Kork küsis temalt: millal hakkab toimima vastutuskindlustusseadust? Sikkuti sõnul läheb eelnõu kooskõlastusringile, aga kas juba aprillis valitsus on otsuseks juba valmis, jättis ta otseselt vastamata, ehkki pidas seda mõistlikuks.

Isamaa esindaja Tiit Meren palus luba kasutada programmi esitledes teravamat sõnastust. „Isamaa on konservatiivne ja lähtume sotsiaalsest turumajandusest, inimese tahe on tähtis ja ta peab otsuste eest ka vastutama,“ märkis ta. Täna see asi päriselt ei toimi, haiged ei usalda perearste, vaid EMOt. „Käsile tuleks võtta haige, läheneda talle juba siis, kui ta terve on. Tuleks luua personaalne tervisekaart, kasutades andmeid, mis tema kohta on. Inimene peaks olema korralikult briifitud. Siis võidame endale positiivse partneri, kellega asju edasi arutada ja ta oleks motiveeritud pöörduma perearsti juurde,“ rääkis Meren. Perearstidele tuleks vahendeid juurde anda ja tekitada võimalus nende juures õhtusteks vastuvõttudeks. Haigekassa peaks aga sõlmima lepinguid arstide meeskonnaga, mitte haiglaga.

Kork küsis: mis uus lüli see on, mis oskaks määrata kõik inimeste vead enne perearsti juurde minekuks? Meren vastas, et tuleb juurde koolitada eri sorti meditsiininõunikke, kes oskaksid läheneda enne, kui inimene on haigeks jäänud ja kaardistaksid teda riskid.

Reformierakonna esindaja Urmas Siigur tegi endale teesid. Esimene on tema sõnul see, et tervishoiupoliitilised otsused peavad tuginema teaduse viimastele teadmistele. „Raha on juurde vaja ja see tuleb majandusest. SKP ümberjagamine ei toimi, aga majanduse arenedes peaks tervishoiu rahastamine saama ennaktempo,“ rääkis ta. Paralleelselt solidaarse tervishoiukorraldusega mahuks ka eratervishoid, aga mõlema rollid on vaja selgeks teha. „Aus konkurents tervishoiuteenuste osutajate vahel on garantii kvaliteedile,“ lisas ta. Ka Siigur rõhutas ennetuse ja varajase diagnostika lisarahastuse vajalikkust. „Perearstindus peab saama paremini rahastatud, teisalt on väga kriitiline see, et tervishoiuinfo oleks korralikult struktureeritud ja liiguks hästi eri tasapindade vahel,“ rääkis Siigur.

Kork küsis: tahate vähendada põhjendamatute kordusuuringute arvu – palju neid suurhaiglates tehakse; ja mis on tulemuspõhine rahastamine teie programmis? Siigur vastas, et ega keegi ei tea, palju põhjendamatuid uuringuid on. Tulemuspõhine rahastamine on aga see, et rahastatakse tervet kompleksi, operatsioonist kuni adekvaatse taastusravini.

Vabaerakonna esindaja Kuido Nõmm alustas sealt, kus teised lõpetasid ja lubas, et rahast ei räägi. „Eesti on SKP osakaalust tervishoiule sabas sörkija, mis teha – meie soovime seda protsenti tõsta Euroopa keskmise tasemele, nelja aastaga,“ jätkas ta. Nõmme sõnul raha ei saa rahva ette külvata. Vabaerakond tahab soodustada terveks olemist, haigushüvitist inimesele soodsamaks muuta, koolidesse viia sisse terviseõpetuse juba varastest klassidest. „Põhieesmärk on, et tervena elatud aastaid oleks rohkem, aga viimaks ikka inimene võib sattuda haiglasse,“ jätkas ta. Parem tervishoiu kättesaadavus algab esmatasandist, tugi peab tulema digivõimalustest, e-konsultatsioonidest. Nõmm lisas ka transpordihüvitise kaugemalt linna arstide juurde käivatele patsientidele. „Veel katsuks jõuda niikaugele, et riik hakkaks valmistuma kriisiolukordadeks,“ lisas ta.

Kork küsis: tahate eratervishoiuasutused võrdsustada HVA haiglatega. Millised neist võiksid haigekassa lepingust ilma jääda? Kas erafirmad peaksid tagama ka valveteenuse ja tegelema tüsistuste raviga? Nõmm vastas: küsimus on pikk; aga jah, konkurents peab olema, aga mitte alati 24/7 valveteenuse osutamisel, küll aga muude teenuste osutamisel. „Iga tervishoiuasutus peaks oma tüsistuste eest vastutama,“ lausus Nõmm.

EKRE esindaja Helle Kullerkupp rõhutas, et kõige tähtsam on esmatasand, perearstid, neid tuleb aidata. „Neile tuleb juurde anda õdesid, andmesisestajaid, sekretäre. Edendame tervisekeskuste edendamist ja perearstide koondumist, maapiirkondadesse tööle minevate noorarstidele aga suurem lähtetoetus,“ lisas Kullerkupp. „Tervitatav oleks perearstide valveaeg, sest eriti suurlinnades EMOd ägavad töökoormuse üle.“ Vaja oleks digiregistratuuri ja muid ühtseid andmebaase, et välistada topeltuuringuid. Ka tuleks tervishoiuasutuste eelarvest välja kapitalikulud. Sama kehtib töövõimetuslehtede kohta, nende 150 mln eurot peaks katma töötukassa. Kork küsis: kas kordaksite konkreetselt, mida sisaldab rahastamise reform? Kullerkupp: haiglad võiksid olla eelarvepõhiselt rahastatud, mitte tükipõhiselt, ja betoon ja muu tugitegevus ei peaks olema ravirahade eelarves.

Roheliste esindaja Aleksander Laane jätkas, et liikuda tuleks euroopalikule 9% SKPst tervishoidu, mingite aastate pärast peaks sinna jõudma. „Halb tervis langetab Eestis eri hinnangutel 6-15%,“ märkis Laane. Praegust majanduskasvu tuleks kasutada lisarahastuseks. „Järgmine tervete aastate allikas peaks olema nädalase tööajanormi lühendamine. Võib tunduda naljakas, aga töö efektiivsus ei sõltu istutud ajast,“ jätkas ta, tuues näiteid piloodist Saksamaal, kus nädalane tööaja norm oli 28 tundi. Tulemus oli positiivne, tööefektiivsus tõusis, arstikülastused vähenesid. Laane puudutas ka ravikindlustuse puudumise probleemi. Kork küsis: lubate programmis, et ravijuhte valivad töötajad. Laane vastas, et see on küsimus meedikutele endale, kuidas nad tahaksid juhte valida ja kui palju kaasa rääkida.

Eesti200 esindaja Kadri Haller-Kikkatalo ütles, et nad pooldavad liberaalset maailmavaadet. „Igal inimesel on õigus olla terve ja saada arstiabi,“ rääkis ta. „Abi peab olema kõigile kättesaadav ja lihtsasti arusaadav, keerukus tuleb tavainimese eest peita.“ Haller-Kikkatalo tõi välja selle eesmärgi, et tervishoiuportfell võiks olla ühtses inforuumis, kasutades kõiki andmeid selleks, et neid panna inimest teenima. „Eelkõige massennetuseks, aga ka kuni üksikindiviidini välja,“ rääkis ta. Ta rõhutas tervisekeskuste suurt rolli, kuhu saaks lisada sotsiaal- ja psühholoogilise abi. „Ka rahastusmudelid tuleks panna tööle selleks, et erialade vahelised koostööd toimiksid, et ei oleks konkurentsi finantsilises mõttes,“ rääkis Haller-Kikkatalo. Ka tema ei välistanud, et tuleb lisaraha tervishoidu väljastpoolt juurde tuua.

Kork küsis temalt ühtse heaolu fondi kohta, mida erakond lubas ja uuris, kui kiiresti muutused käivituksid? Haller-Kikkatalo vastas, et nad on välja käinud ka nn pika plaani, mis algavad sellest, et kõik andmed tuleb kokku viia, selleks läheb rohkem kui 4 aastat.