Palga alammäära kasv sunnib kõik töötasud üle vaatama
Vastavalt kollektiivleppele tõusevad 1. aprillist arstide, õdede ja hooldajate palkade alammäärad. Suuremate haiglate esindajad tõdevad, et üle tuleb vaadata ka nende palgad, kes teenivad alampalgast rohkem või keda kollektiivlepe ei hõlma.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe tõdes, et ravi rahastamise lepingus ei ole eraldi välja toodud palgakomponendi tõusu. „Küll aga saame öelda, et Eesti Haigekassa ravi rahastamise leping kasvas võrreldes 2018. aastal tehtud tegeliku töömahuga 7 miljoni euro võrra. Kliinikumi 2019. aasta palgafond kasvas võrreldes 2018. aasta palgafondiga 10,8 miljonit eurot. Protsentides kasvas haigekassa leping 4,4%, palgafond 10,1%,“ selgitas Eelmäe vastuseks küsimusele, kas palgakomponendi kasv haigekassa hindades katab kogu haigla palgakasvu.
Eelmäe lisas, et kuigi arstide põhipalk tõuseb tulenevalt riiklikust kollektiivleppest, mida ka kliinikum järgib, ei ole kollektiivleppes põhipalga sisse arvestatud arstide staaži ja pädevust. „Seetõttu on kliinikumi juhatus planeerinud eelarvesse lisavahendid töötasude diferentseerimiseks just töötajate pädevust ja töökogemust arvestades ning alustab alates 2019. aastast arst-õppejõudude ja eriarstide töökogemuse ja pädevuse arvestamisega,“ märkis Eelmäe.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ütles, et arvestades tervishoiutöötajate tööintensiivsust, ei ole kollektiivlepingu miiinimummäärad kindlasti piisavad, et tagada konkurentsivõimeline ja panusele vastav töötasu piirkondliku haigla tasemel. Seetõttu näeb nende palgasüsteem kõikidele tervishoiutöötajatele ette kollektiivlepingust kõrgema lepingulise töötasu miinimumi.
Ida-Tallinna Keskhaigla eelarve ei ole veel kinnitatud, mistõttu ei ole veel ka uued palgad määratud, ütles ITK juhatuse liige Kersti Reinsalu. Ta märkis, et töötasusid tuleb tõsta ka neil, kes miinimumist kõrgemat palka saavad, muidu kaob diferents ära. Ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas vaadatakse üle kõikide töötajate palgad, sealhulgas neil, kelle palk on alampalgast suurem, öeldi haiglast pressiesindaja vahendusel. Eelmisel aastal oli LTKH palgafond 35 miljonit eurot. Seoses tänavuse palgatõusuga suureneb see summa ca 10% võrra.
Priit Eelmäe ja Kersti Reinsalu juhtisid tähelepanu asjaolule, et haiglatöö juurde kuuluvad ka mittemeditsiinilised töötajad, kelle palgatõus haigekassa hinnakirjas ei kajastu, kuid kelle töötasusid on samuti plaanis tõsta. “Tugistruktuuride töötajate töötasu tõstmine on väga teravalt päevakorras, kuna nendel on tööjõuturul rohkem võimalusi,” tõdes Reinsalu.
Mõju rändele
Seda, kas töötasude kasv on spetsialiste välisriikidest Eestisse tagasi toonud, ei osanud haiglate esindajad hinnata, küll aga tõdevad nad, et kaadrivoolavus on mõnevõrra vähenenud.
„Mööname, et meile on möödunud aastatel tulnud tööle arstid ja õed, kes on vahepealsel ajal töötanud välisriigis. Sellest siiski ei saa vahetult järeldada, et Eestis toimunud palgakasvu tõttu. Pigem on tagasipöördumine toimunud perekondlikel põhjustel,“ selgitas PERH juhatuse esimees Agris Peedu. „Võibolla on paranenud palgataseme tõttu tervishoiutöötajate väljaränne aeglustunud, sest tõesti pole me viimasel aastal näinud lahkumisavalduses põhjendust „töötamine välisriigis“.“
