Vastavalt kollektiivleppele tõusevad 1. aprillist arstide, õdede ja hooldajate palkade alammäärad. Suuremate haiglate esindajad tõdevad, et üle tuleb vaadata ka nende palgad, kes teenivad alampalgast rohkem või keda kollektiivlepe ei hõlma.

- Foto: Veiko Tõkman / Äripäev
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe tõdes, et ravi rahastamise lepingus ei ole eraldi välja toodud palgakomponendi tõusu. „Küll aga saame öelda, et Eesti Haigekassa ravi rahastamise leping kasvas võrreldes 2018. aastal tehtud tegeliku töömahuga 7 miljoni euro võrra. Kliinikumi 2019. aasta palgafond kasvas võrreldes 2018. aasta palgafondiga 10,8 miljonit eurot. Protsentides kasvas haigekassa leping 4,4%, palgafond 10,1%,“ selgitas Eelmäe vastuseks küsimusele, kas palgakomponendi kasv haigekassa hindades katab kogu haigla palgakasvu.
Seotud lood
Täna allkirjastati järgmise kahe aasta kollektiivlepe tervishoiutöötajate ja tööandjate ning riigi osapoolte vahel, mis hakkab kehtima tuleva aasta 1. aprillist. Kollektiivleppe järgi tõuseb tervishoiutöötajate tunnitasu alammäär keskmiselt 7%.
Täna allkirjastatud tervishoiutöötajate ja tööandjate vaheline kollektiivleping on Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul samm edasi tõelise kollektiivlepingu suunas.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.