Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurents personaalsele uurimistoetusele on tihe
30. aprillil lõppes personaalse uurimistoetuse (PUT) taotlusvoor järgmisel aastal algavatele uurimisprojektidele. Eesti Teadusagentuurile esitati kokku 487 taotlust, neist 49 järeldoktori, 104 stardi- ja 334 rühmagrandi taotlust. Laekunud taotluste maht kokku on ligi 80 miljonit eurot.
155 taotlust esitati rakendusuuringute ja 332 taotlust alusuuringute läbiviimiseks. Enim taotlusi esitati loodusteadustes (212), järgnesid humanitaarteadused ja kunstid (77), sotsiaalteadused (65), tehnika ja tehnoloogia (61), seejärel arsti- ja terviseteadused (47) ning põllumajandusteadused ja veterinaaria (25).
Lõplik arv pole selge
Menetlusse võetavate taotluste arv võib jääda taotluste tehnilise kontrolli järel natuke väiksemaks, kuna taotluste hulgas võib olla selliseid, mis ei vasta taotlemise tingimustele. Mai lõpus selgub samuti taotluste lõplik valdkondlik jaotus.
Rahastuse kogumaht 2020. aastal alustavatele projektidele selgub pärast riigieelarve kinnitamist.
Taotluste rahvusvaheline retsenseerimine toimub selle aasta oktoobrini ning esialgsed rahastamisettepanekud selguvad novembris. Lõplik rahastamisotsus tehakse pärast 2020. aasta riigieelarve kinnitamist.
Mullu sai rahastuse viiendik taotlustest
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul tähendab esitatud taotluste hulk seda, et taas kujuneb konkurents väga tihedaks – üsna sarnaseks eelmise aastaga, mil uurimisraha sai vaid viiendik taotletud projektidest: „Loodan väga, et eelmise aasta lõpus erakondade ning teadussüsteemi osapoolte vahel sõlmitud Eesti teaduslepe püsib, järgmisel aastal teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht kasvab ning osa sellest kasvust on võimalik suunata uurimistoetustesse. Mõistlikuks peetakse konkurssi, kus taotluste edukus on 20-30%.“
Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus. Personaalsete uurimistoetuste taotluseid menetleb Eesti Teadusagentuur ning neid rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
Seotud lood
Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt tõi konverentsil Meditsiin 2019 oma ettekandes välja, et praegust töö- ja juhtimiskorraldust tervishoius tuleb muuta, kuna siis saaksid arstid teha tööd, milleks nad on välja õppinud.
Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes, et investeeringud teaduse arendusse ei panusta piisavalt sisemajanduse kogutoodangu kasvu, mistõttu on rahastust keeruline suurendada. Teaduse alarahastus mõjutab tugevalt ka meditsiini.
TÜ meditsiiniteaduste valdkond on teinud ettepaneku moodustada sotsiaalministeeriumi juurde Eesti meditsiiniuuringute nõukogu.
Eestis on raske leida huvitatud investoreid, kes oleksid võimelised tegema nii suuri investeeringuid kui meditsiinitehnoloogia turule viimine nõuab. Välisrahale kandideerides on aga konkurents tihe. Nii jõuavadki Eesti inseneride huvitavatest leiutistest arsti n-ö töölauale vaid vähesed.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele