Inimesed ei tea õigusest välismaal ravi saada

Terve 13aastane Läti tüdruk. 2018. aasta suvel hakkab tal ühe silma nägemisvõime kaduma. Pool aastat hiljem juhtub sama teise silmaga. Kõik uuringud on tehtud – need ei näita midagi. Mis on lapse ootamatu pimedaks jäämise põhjus, ei oska öelda ei Läti ega ka Eesti arstid. Kuid vastuse saamiseks on üks võimalus veel.

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kutsub liikmesriike üles laiendama harvikhaiguste Euroopa tugivõrgustike teavitustegevust, õppima üksteiselt ja toetama üksteist, et luua kindel suunamismenetlus, mis tagaks ka kõige vaesemate või kaugemate piirkondade patsientidele ravi Euroopa parimate spetsialistide poolt.

Alates tänasest, 21. jaanuarist, on võimalik osta Soomes väljastatud digiretseptiga ravimeid Eesti apteekidest. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis digiretseptiga retseptiravimeid osta 2019. aasta jooksul. Eestist ja Soomest saab sellega kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama.

Pikalt planeeritud retseptiandmete vahetamine Eesti ja Soome vahel käivitub peagi. Apteekide esindaja usub, et see muudab töö EL-i digiretseptide väljastamisel kergemaks, kuigi käivitamisperioodil võib oodata ka tõrkeid.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.