Eestis moodustavad vanemaealised nakatunuist 11%

Enam kui pooled Eestis koroonaviirusesse nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat, vanemaealised (65 eluaastat ja enam) moodustavad nakatunutest ligi 11 protsenti. See võib olla tingitud ka sellest, et esimese lainena nakatusid (koolivaheaja) reisidelt tagasi tulnud nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes külastasid rahvarohkeid kohti. Näiteks Saaremaal tekkis kaks nakkuskollet: võrkpallimäng põhja-itaallastega ja naistele suunatud ilu- ja vaimse tervise festival, kus eeldatavasti käisid nooremad inimesed.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi.

18. märtsi hommiku seisuga on Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).

18. märtsi hommiku seisuga oli Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel selgitas, et koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Näiteks ei ole soovitatav viia vanavanemate juurde hoiule ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2.