Autor: Meditsiiniuudised • 19. märts 2020

Eestis moodustavad vanemaealised nakatunuist 11%

Eestis on koroonaviirusesse nakatunute seas enim keskealisi, vanemaealised moodustavad nakautunutest 11%.

Autor: Shutterstock

Enam kui pooled Eestis koroonaviirusesse nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat, vanemaealised (65 eluaastat ja enam) moodustavad nakatunutest ligi 11 protsenti. See võib olla tingitud ka sellest, et esimese lainena nakatusid (koolivaheaja) reisidelt tagasi tulnud nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes külastasid rahvarohkeid kohti. Näiteks Saaremaal tekkis kaks nakkuskollet: võrkpallimäng põhja-itaallastega ja naistele suunatud ilu- ja vaimse tervise festival, kus eeldatavasti käisid nooremad inimesed.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi.

Loe lisaks
Itaalias on 99% koroonasse surnud inimestest ka muu haigus

Vanuses 20-29 inimesed moodustavad positiivse proovi andnutest 8,1 protsenti. 5-14-aastaste laste osakaal nakatunutest on 1,1 ning alla viieaastaste laste osakaal 0,8 protsenti.

18. märtsi hommiku seisuga on Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).

18. märtsi hommiku seisuga oli Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).

Vanemaealised ohus

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel selgitas, et koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Näiteks ei ole soovitatav viia vanavanemate juurde hoiule ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Enamus põeb kergelt

Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708