Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis moodustavad vanemaealised nakatunuist 11%
Enam kui pooled Eestis koroonaviirusesse nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat, vanemaealised (65 eluaastat ja enam) moodustavad nakatunutest ligi 11 protsenti. See võib olla tingitud ka sellest, et esimese lainena nakatusid (koolivaheaja) reisidelt tagasi tulnud nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes külastasid rahvarohkeid kohti. Näiteks Saaremaal tekkis kaks nakkuskollet: võrkpallimäng põhja-itaallastega ja naistele suunatud ilu- ja vaimse tervise festival, kus eeldatavasti käisid nooremad inimesed.
Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi.
Vanuses 20-29 inimesed moodustavad positiivse proovi andnutest 8,1 protsenti. 5-14-aastaste laste osakaal nakatunutest on 1,1 ning alla viieaastaste laste osakaal 0,8 protsenti.
18. märtsi hommiku seisuga on Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).
18. märtsi hommiku seisuga oli Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).
Vanemaealised ohus
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel selgitas, et koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.
Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.
Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.
Näiteks ei ole soovitatav viia vanavanemate juurde hoiule ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.
Enamus põeb kergelt
Hetkel kuum
Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt.
Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.
COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2.
Seotud lood
Terviseameti poole on pöördunud paljud inimesed küsimustega, miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita. Terviseamet koostas seetõttu üleüldise info, miks kõiki soovijaid testida pole otstarbekas.
Eestis takistab laialdast koroonaviiruse testide tegemist selleks vajalike vahendite puudus.
Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul andis hommikuprogrammis ülevaate, mis vigu on teised riigid koroonakriisi ohjamiseks teinud ja mida neist õppida.
Mitmes Eesti suuremas ja väiksemas haiglas on personalil testitud koroonaviirus. Koduses isolatsioonis on kümneid, kui mitte sadu haiglatöötajaid. Näiteks PERHis on kodus 60 inimest.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele