Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koroonaviiruse infotelefon sai kiiresti tuntuks
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul võib tänaseks kindlalt öelda, et numbri 1247 avamine oli ainuõige otsus. Peadirektori sõnul on selle teenuse käivitamine ja töös hoidmine olnud tõsine väljakutse, kuid üldises plaanis on see sujunud tõrgeteta. Esimese nädalaga teenindati Häirekeskuse infonumbril kokku 12 788 kõnet nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Helistajaid jagus nii Eestist kui ka piiritagant.
„Esimese nädala põhjal saame öelda, et rahvas võttis numbri 1247 hästi omaks. Mul on hea meel selle üle, et inimesed julgesid väga erinevate teemadega meie poole pöörduda ja loodetavasti said olukorras rohkem selgust ning saime olla inimestele toeks. Eriti neis küsimustes, mis puudutasid seda, kas kuuldu on ametlik info või mitte,“ ütles Häirekeskuse peadirektor.
Esimese ööpäeva kõnedest ilmnes vajadus avada infotelefon piiri taga elavatele ja töötavatele eestlastele. Teisipäevaks, 17. märtsiks oli nende kõnede teenindamiseks loodud telefoninumber +372 600 1247.
Koolitatud üle 100 vabatahtliku
Esimeses etapis on 1247 mehitatud Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Päästeameti, Keskkonnaministeeriumi ja naiskodukaitsjate abiga. Kokku on koolitatud üle 100 vabatahtlikku, kes on valmis kõnedele vastama. Möödunud nädalal töötas vahetustega ühes ööpäevas umbes 40 vabatahtlikku Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis asuvates Häirekeskuse regionaalsetes keskustes.
Häirekeskuse infotelefonile 1247 helistajad saavad eesti, inglise ja vene keeles informatsiooni küsimustes, mis puudutavad eriolukorda ja koroonaviiruse levikut. Telefonilt edastatav info on riiklikult kinnitatud ja kättesaadav ka veebist aadressil www.kriis.ee. Küsimused, millele helistamise hetkel vastused puuduvad, edastatakse Riigikantseleile, kes aitab vastavatest asutustest need vastused koguda.
Mida küsiti?
Peamised probleemid, millega möödunud nädalal Häirekeskuse infotelefoni poole pöörduti, puudutasid:
• Kodus olemine/püsimine
Kes ja kui kaua peab kodus olema ning mida see soovitus sisuliselt tähendab?
• Perearstide tööga seonduv
Inimesed ei saanud perearstidega ühendust või ei pääsenud 1220 telefonil liinile.
Hetkel kuum
• Piiriületamine
Selles osas küsisid nõu nii eestlased kui ka teiste riikide kodanikud. Peamiselt Eesti-Soome ja Eesti-Läti ületamiste osas. Vähem ka Eesti-Venemaa.
• Sümptomid
Millised täpselt on koroonaviiruse sümptomid ja kuidas see levib? Kas viirus levib õhu kaudu?
• Haiguslehed ja hüvitised
Pöördusid nii tööandjad kui ka töötajad.
• Koroonaviiruse testimine
Kes saab testida ja kus seda teha saab? Millistel tingimustel?
• Õues viibimine ja sportimine
Kas peab püsima toas või on lubatud minna õue?
Seotud lood
Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu on kiirabil võimalik teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist alustab tööd Häirekeskuse infotelefon 1247, mis hakkab jagama informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt ja on helistajatele tasuta.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele