„Logistiline pool on teistsugune – ravimeid peab tellima, tooma ja viima, piltide tegemiseks tuleb keegi haiglast, laborianalüüside liikumine on korraldatud teistmoodi,“ loetles Lepik. Samas on välihaigla korraldatud selliseks, et sisuline töö patsiendiga tavatingimustest oluliselt ei erine ja patsient saab ravi sama heal tasemel kui tavahaiglas.
Lepiku sõnul oli tal otsust Saaremaale appi minna väga lihtne teha, kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja ei pidanud oma tööandjaga selleks läbirääkimisi pidama. Lepiku abikaasa on samuti arst ja sai mehe otsusest koheselt aru ning toetas seda.
„Meedikut motiveerib võimalus head tööd teha, selleks on mind õpetatud ja koolitatud,“ vastas Lepik küsimusele, mis ajendas teda vabatahtlikuna appi minema.
Kaitseväe välihaigla tööd koordineerivad kaitsevägi, Kuressaare haigla ja terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhid, kelle koostöös tegeletakse igapäevaselt meedikute rotatsioonide planeerimisega, et Kuressaares oleks pidev täiendav meditsiinipersonal olemas.
Lisaks vabatahtlikele meedikutele töötab kaitseväe välihaigla juures 18 tegevväelasest meedikut, nende hulgas arst, õed ja parameedikud.
Kõigile tervishoiutöötajatele tagatakse nõuetekohased isikukaitsevahendid patsientide käsitlemiseks, seega pärast Kuressaarest lahkumist pole neil vaja kahenädalases karantiinis viibida. Samuti on vabatahtlikele tagatud kohapealne majutus ja toitlustus.